Datasets:
Tasks:
Automatic Speech Recognition
Modalities:
Text
Formats:
json
Languages:
Estonian
Size:
10K - 100K
License:
key stringlengths 4 164 | url stringlengths 34 190 | video_url stringlengths 46 81 | heading stringlengths 4 167 | leadin stringlengths 4 630 | text stringlengths 0 108k | transcript stringlengths 0 215k | subtitles stringlengths 45 390k ⌀ |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
marten-kuusk-onnetust-omavaravast-sobrad-viskasid-nalja-ja-sain-ule | https://sport.err.ee/1153448/marten-kuusk-onnetust-omavaravast-sobrad-viskasid-nalja-ja-sain-ule | https://vod.err.ee/hls/sport/1108195/v/master.m3u8 | Märten Kuusk õnnetust omaväravast: sõbrad viskasid nalja ja sain üle | FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega. Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus. | 24-aastane Kuusk on üks Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole. Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on 23 Meistriliiga mänguga löödud kuus väravat. Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas. Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg.
"Kindlasti olnud eesmärk mingite sammudega edasi liikuda," kommenteeris Kuusk tänavust arengut. "Paigalseisu ei taha keegi. Ma arvan, et ka see hooaeg on mängukindluse osas tehtud samm edasi."
Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist.
"Ma arvan, et kaitsetöös on asjad üsna korras, see on minu ülesanne. Õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on kindlasti mu tugevused. Tugevusi saab aga veelgi tugevamaks teha ja nõrgemaid külgi järgi aidata - mõlemat jalga sama heaks arendada või palliga mängu samuti paremaks teha. Euroopas nõutakse keskkaitsjatelt palliga mängu," selgitas Flora mängumees.
Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule, paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava. Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud.
"Sain üle sellest. Ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti. Lõpuks oligi, et sõbrad viskasid nalja koguaeg. Ma ei lähe pingesse, kui keegi nalja teeb. Elu ei pea liiga tõsine olema, tasakaalu peab ka olema," arutles Kuusk. | Aga jalgpalliga jätkame. FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega. Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus. Kahekümne nelja aastane Märten Kuusk on üks FC Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole. Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on kahekümne kolme meistriliiga mänguga löönud kuus väravat, Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas. Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg. Kindlasti on eesmärk olnud jah, sealt see mingite sammude kaupa ikka edasi liikuda, et paigalseisu ei taha keegi, ja ma arvan, et jah, ka see hooaeg on tehtud nagu samm mängukindluse mõttes kindlasti nagu samm samm edasi jah. Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist. Ma arvan, et kaitsetöös on nagu asjad üsna nagu korras, et see nagu minu ülesanne on, õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on nagu kindlasti tugevused. Juurde, noh, samades asjades panna veel tugevusi tugevamaks teha ja nõrgemat külge järele aidata, noh, mõlemat jalga võib-olla nii-öelda sama heaks arendada või paremaks, palliga mängu samamoodi, mis Euroopas nagu nõuab hästi palju mängijatelt ja nagu ka keskkaitsjatelt nõuaks see palliga mängu kindlasti noh seda on nagu kindlasti vaja. Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule. Paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava. Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud. Sain nagu üle sellest, ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti ja ja noh lõpuks oligi, sõbrad viskasid nalja kogu aeg ja isegi noh täna isegi keegi viskas nalja selle kohta, et et ma nagu võtangi seda nagu selles mõttes, ma ei lähe pingesse, kui keegi minu nalja teeb, et last teeb ja noh elu ei pea liiga tõsine ka olema, et tasakaal peab ka olema, et noh nalja peab ka saama natuke. | WEBVTT
1
00:00:02.620 --> 00:00:06.701
Aga jalgpalliga jätkame.
2
00:00:06.821 --> 00:00:12.381
FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega.
3
00:00:13.021 --> 00:00:16.721
Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus.
4
00:00:17.961 --> 00:00:24.102
Kahekümne nelja aastane Märten Kuusk on üks FC Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole.
5
00:00:24.182 --> 00:00:34.463
Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on kahekümne kolme meistriliiga mänguga löönud kuus väravat, Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas.
6
00:00:35.143 --> 00:00:37.783
Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg.
7
00:00:37.823 --> 00:00:52.544
Kindlasti on eesmärk olnud jah, sealt see mingite sammude kaupa ikka edasi liikuda, et paigalseisu ei taha keegi, ja ma arvan, et jah, ka see hooaeg on tehtud nagu samm mängukindluse mõttes kindlasti nagu samm samm edasi jah.
8
00:00:52.624 --> 00:00:59.745
Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist.
9
00:00:59.925 --> 00:01:09.606
Ma arvan, et kaitsetöös on nagu asjad üsna nagu korras, et see nagu minu ülesanne on, õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on nagu kindlasti tugevused.
10
00:01:10.746 --> 00:01:33.067
Juurde, noh, samades asjades panna veel tugevusi tugevamaks teha ja nõrgemat külge järele aidata, noh, mõlemat jalga võib-olla nii-öelda sama heaks arendada või paremaks, palliga mängu samamoodi, mis Euroopas nagu nõuab hästi palju mängijatelt ja nagu ka keskkaitsjatelt nõuaks see palliga mängu kindlasti noh seda on nagu kindlasti vaja.
11
00:01:33.507 --> 00:01:37.488
Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule.
12
00:01:37.688 --> 00:01:42.048
Paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava.
13
00:01:42.548 --> 00:01:45.868
Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud.
14
00:01:46.248 --> 00:02:12.110
Sain nagu üle sellest, ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti ja ja noh lõpuks oligi, sõbrad viskasid nalja kogu aeg ja isegi noh täna isegi keegi viskas nalja selle kohta, et et ma nagu võtangi seda nagu selles mõttes, ma ei lähe pingesse, kui keegi minu nalja teeb, et last teeb ja noh elu ei pea liiga tõsine ka olema, et tasakaal peab ka olema, et noh nalja peab ka saama natuke.
|
visnapuu-zalgirise-heast-algusest-nad-mangivad-vaga-voistkondlikult | https://sport.err.ee/1153478/visnapuu-zalgirise-heast-algusest-nad-mangivad-vaga-voistkondlikult | https://vod.err.ee/hls/sport/1108193/v/master.m3u8 | Visnapuu Žalgirise heast algusest: nad mängivad väga võistkondlikult | Korvpalli Euroliigas on Leedu meisterklubi Kaunase Žalgiris alustanud uut hooaega muljetavaldavalt, olles võitnud kuuest mängust viis. Korvpallitreener Indrek Visnapuu leiab, et Kaunase meeskonna hetkese edu taga on ühtlane ja võistkondlik mäng. | "Väga palju peaks vaatama seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandi tagasitulekuga said võidu Olympiakose üle. See andis kindlasti neile tohutult enesekindlust, see on kasvanud ja nad mängivad väga võistkondlikult," selgitas Visnapuu ETV spordisaates.
Žalgirist juhendab sel hooajal austerlane Martin Schiller, kes võttis ohjad üle Barcelonasse siirdunud Leedu korvpallilegendilt Šarunas Jasikeviciuselt. Kahe treeneri stiil on Visnapuu hinnangul erinev. "Kui Jasikevicius oli selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Martin Schiller on meestega teistsugune - võib-olla natuke demokraatlikum ja kasutab mängijaid selgelt teistmoodi. Nende mitmekesisus ja kahe liini toimimine on muljetavaldav ja sellest ka võib-olla see usaldus ja enesekindlus mängijates."
Kas Žalgiris on sel hooajal rohkem meeskond kui varem? "Ei saa öelda, et nad varem poleks seda olnud. On ju ka eelnevad aastad näidanud, kuidas just rasketel hetkedel on just meeskonnana tuldud raskest olukorrast välja. Praegu mängitakse meeskondlikumalt. Kogu toimimine väljakul on ühtsem," arutles Visnapuu.
Kaunase Žalgiris peab järgmise Euroliiga kohtumise 6. novembril, mil võõrustatakse Madridi Reali. | Ja jätkame Žalgirise teemadel natuke ka stuudios ja tere õhtust korvpallitreener Indrek Visnapuu. Tere õhtust. Indrek, Žalgiris on alustanud ikkagi väga hästi: kuus mängu, viis võitu. On see heade asjaolude kokkulangemine või ongi nad sel hooajal nii head? Eks kindlasti palju asju on kokku langenud ja ma arvan väga palju peakski vaatama võib-olla seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandaja comeback'iga said võidu Olympiakose üle. Et see andis kindlasti neile tohutult enesekindlust ja see on kasvanud ja mängivad väga võistkondlikult. Peatreenerit vahetati ja Leedu üks aegade suuremaid legende Šarūnas Jasikevičius läks Barcelonasse, asemele toodi, või noh, asemele tuli siis Martin Schiller, kes olgem ausad, on suhteliselt vähe tuntud või oli siiamaani. Et mis Žalgirise mängus Schilleri tulekuga muutus? Ma arvan juhtimisstiil on kindlasti nendel treeneritel erinev. Et kui Jasikevičius oli ikkagi selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Schiller on meestega teistsugune, on võib-olla natukene demokraatlikum ja ja tema kasutab mängijaid ka selgelt selgelt nii-öelda teistmoodi, et nende mitmekesisus ja ja kahe liini toimimine on minu arust muljetavaldav ja ja sellest võib-olla ka see usaldus ja enesekindlus mängijates. On Žalgiris sel hooajal rohkem nagu meeskond-meeskond? No ei saaks öelda, et ta varem ei ole olnud, et on ju ka eelnevad aastad näidanud, need edukad aastad on näidanud, kuidas just rasketel hetkedel meeskonnana on tuldud ja ja sealt raskest olukorrast välja. Aga praegu, ma ütleks, mängitakse meeskondlikumalt, et nagu ma ütlesin, erinevad liinid: tagamängijad, eesliini mängijate osas, et kogu see toimimine väljakul on ühtsem. Ma pean ikka seda ka küsima, et me sinuga siin kaks väärikat vananevat keskealist meesterahvast tuleme ajastust, kus Žalgiris oli meie korvpallipildis väga oluline koostis-, koostisosa. Et sina puutud ju kokku ka noorema põlvkonnaga, et kuidas nemad üldse Žalgirisega suhestuvad, on neil ka niisugune noh nagu nagu suhe nagu meie vanusegrupil ja nendest, kes mäletavad veel ilusaid aegu? Tahaks öelda, et see on erinev, et osadel Euroliiga suhtes on on natuke vähem huvi, oluliselt rohkem vaadatakse sinna lombi taha ja NBA on põhiline. Aga need, kes ikkagi Euroliigat jälgivad, siis kindlasti Žalgiris on nende jaoks ka nagu oma klubi nii nagu paljudele eestlastele üle Eesti. | WEBVTT
1
00:00:05.900 --> 00:00:10.120
Ja jätkame Žalgirise teemadel natuke ka stuudios ja tere õhtust korvpallitreener Indrek Visnapuu.
2
00:00:10.420 --> 00:00:10.880
Tere õhtust.
3
00:00:11.140 --> 00:00:15.621
Indrek, Žalgiris on alustanud ikkagi väga hästi: kuus mängu, viis võitu.
4
00:00:15.661 --> 00:00:19.881
On see heade asjaolude kokkulangemine või ongi nad sel hooajal nii head?
5
00:00:20.821 --> 00:00:33.802
Eks kindlasti palju asju on kokku langenud ja ma arvan väga palju peakski vaatama võib-olla seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandaja comeback'iga said võidu Olympiakose üle.
6
00:00:33.842 --> 00:00:41.902
Et see andis kindlasti neile tohutult enesekindlust ja see on kasvanud ja mängivad väga võistkondlikult.
7
00:00:42.942 --> 00:00:54.662
Peatreenerit vahetati ja Leedu üks aegade suuremaid legende Šarūnas Jasikevičius läks Barcelonasse, asemele toodi, või noh, asemele tuli siis Martin Schiller, kes olgem ausad, on suhteliselt vähe tuntud või oli siiamaani.
8
00:00:54.982 --> 00:00:58.043
Et mis Žalgirise mängus Schilleri tulekuga muutus?
9
00:00:59.423 --> 00:01:02.243
Ma arvan juhtimisstiil on kindlasti nendel treeneritel erinev.
10
00:01:02.283 --> 00:01:35.904
Et kui Jasikevičius oli ikkagi selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Schiller on meestega teistsugune, on võib-olla natukene demokraatlikum ja ja tema kasutab mängijaid ka selgelt selgelt nii-öelda teistmoodi, et nende mitmekesisus ja ja kahe liini toimimine on minu arust muljetavaldav ja ja sellest võib-olla ka see usaldus ja enesekindlus mängijates.
11
00:01:35.944 --> 00:01:38.764
On Žalgiris sel hooajal rohkem nagu meeskond-meeskond?
12
00:01:40.264 --> 00:01:53.665
No ei saaks öelda, et ta varem ei ole olnud, et on ju ka eelnevad aastad näidanud, need edukad aastad on näidanud, kuidas just rasketel hetkedel meeskonnana on tuldud ja ja sealt raskest olukorrast välja.
13
00:01:54.485 --> 00:02:09.886
Aga praegu, ma ütleks, mängitakse meeskondlikumalt, et nagu ma ütlesin, erinevad liinid: tagamängijad, eesliini mängijate osas, et kogu see toimimine väljakul on ühtsem.
14
00:02:10.446 --> 00:02:20.706
Ma pean ikka seda ka küsima, et me sinuga siin kaks väärikat vananevat keskealist meesterahvast tuleme ajastust, kus Žalgiris oli meie korvpallipildis väga oluline koostis-, koostisosa.
15
00:02:20.766 --> 00:02:32.687
Et sina puutud ju kokku ka noorema põlvkonnaga, et kuidas nemad üldse Žalgirisega suhestuvad, on neil ka niisugune noh nagu nagu suhe nagu meie vanusegrupil ja nendest, kes mäletavad veel ilusaid aegu?
16
00:02:34.147 --> 00:02:45.567
Tahaks öelda, et see on erinev, et osadel Euroliiga suhtes on on natuke vähem huvi, oluliselt rohkem vaadatakse sinna lombi taha ja NBA on põhiline.
17
00:02:45.627 --> 00:02:55.548
Aga need, kes ikkagi Euroliigat jälgivad, siis kindlasti Žalgiris on nende jaoks ka nagu oma klubi nii nagu paljudele eestlastele üle Eesti.
|
belgias-kehtestatakse-ranged-liikumispiirangud | https://www.err.ee/1153479/belgias-kehtestatakse-ranged-liikumispiirangud | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108186/v/master.m3u8 | Belgias kehtestatakse ranged liikumispiirangud | Belgia, mis on Andorra järel kõrgeima nakatumisnäitajaga riik Euroopas, kehtestab pühapäevast riigis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ulatuslikud piirangud, teatas Belgia peaminister Alexander de Croo reedel. | "Meie riik on sanitaarses hädaolukorras. Meil on praegu jäänud ainult üks võimalus ja see tähendab, et igaüks peab tervishoiusüsteemi toetama nii palju kui võimalik. Füüsilised kontaktid tuleb viia miinimumini," ütles de Croo pressikonverentsil.
De Croo sõnul kehtestatakse liikumispiirangud, mille eesmärgiks on tervishoiusüsteemi kokkukukkumise vältimine.
Piirangute järgi ei tohi inimesed enam üksteisel külas käia, lubatud on üks "kallistuskontakt". Väljas tohib koguneda maksimaalselt neli inimest, kes peavad hoidma distantsi ja kasutama maske, vahendas The Brussels Times.
Mitteelutähtsad kauplused suletakse, kuid ettetellimisel saab kaupade järel käia. Kinni lähevad ka näiteks juuksuri- ja ilusalongid. Koolides pikendatakse sügisvaheaega, koolid jäävad suletuks kuni 15. novembrini.
Kaugtöö muudetakse kohustuslikuks, välja arvatud juhtudel, kui see pole võimalik.
Kui juba varem olid suletud baarid ja restoranid, siis nüüd ei tohi olla söögi- ja joogikohad ka hotellides. Hotellid jäävad avatuks, kuid toitlustamine tohib toimuda ainult numbritubades.
Matused on lubatud, kuid lahkunut on lubatud ära saatma tulla maksimaalselt 15 inimesel. Peied pole lubatud.
De Croo sõnul on valitsus teadlik piirangute mõjust majandusele ja inimeste elujärjele ning riik püüab hättasattunuid toetada nii palju kui võimalik. "Need meetmed peatavad järgmisteks nädalateks ühiskondliku elu. See on raske, see on ühiskonna sulgemine. Kuid ettevõtted saavad tegevust jätkata ning me avame koolid jälle pärast 15. novembrit ning inimesed ei pea jääma isolatsiooni," ütles tervishoiuminister Frank Vandenbroucke.
Piirangud jõustuvad pühapäeval ning jäävad kehtima 13. detsembrini. Piirangud vaadatakse üle 1. detsembril. | Brüsselis on kolleeg Joosep Värk. Äsja tuli Belgiast teade, et pühapäevast on siis Belgias suured piirangud. Mida see kõik tähendab?
Tere õhtust! Just nimelt, valitsus teatas just natuke aega tagasi uutest karmidest piirangutest, mida võib tõesti pidada siis riigi kinnipanekuks. Aga see on ka mõistetav, sellepärast et Belgia nakatumisnäitaja on juba tuhande... üle tuhande kuuesaja. Need uued piirangud hakkavad kehtima sellest pühapäevast ja need on jõus kuni kolmeteistkümnenda detsembrini, aga esimesel detsembril tehakse veel vahearuanne, et vaadata, kuidas need töötanud on. Nende reeglite kohaselt siis tuleb kinni panna kõik mittevajalikud asutused, tööd tuleb teha distantsilt, kedagi endale külla kutsuda ei tohi ja koolid, mis on praegu vaheajal, siis on suletud või vaheaeg kuni viieteistkümnenda novembrini. Aga Brüsselis on tegelikult piirangud olnud siiani juba üsna karmid, näiteks komandanditund algab siis kella kümnest õhtul. Sõitsin eile läbi öise Brüsseli ja tõepoolest kilomeetrite kaupa ei olnud näha mitte hingelistki. See on üsna võrreldav sellega, mis oli ka paar päeva tagasi Pariisis, kus tänasest samuti hakkasid kehtima karmimad reeglid. Uurisin inimestelt, Pariisi elanikelt siis telefoni teel, et milline oli vaatepilt võrrelduna eilsega ja mulle öeldi, et see on dramaatiliselt muutunud, sellepärast et inimesi on nii tänavatel kui ka ühistranspordis oluliselt vähem kui veel eile. Nii et nagu me näeme, siis ühiskonnad on Euroopas taas sulgemas... sulgumas ja inimesed, ütleme siis, on sellest osa võtmas ehk siis nad enam tänavatele ei tule.
Aitäh, Joosep Värk! | WEBVTT
1
00:00:01.480 --> 00:00:03.780
Brüsselis on kolleeg Joosep Värk.
2
00:00:03.820 --> 00:00:09.001
Äsja tuli Belgiast teade, et pühapäevast on siis Belgias suured piirangud.
3
00:00:09.041 --> 00:00:10.141
Mida see kõik tähendab?
4
00:00:15.461 --> 00:00:16.302
Tere õhtust!
5
00:00:16.342 --> 00:00:24.182
Just nimelt, valitsus teatas just natuke aega tagasi uutest karmidest piirangutest, mida võib tõesti pidada siis riigi kinnipanekuks.
6
00:00:24.222 --> 00:00:31.223
Aga see on ka mõistetav, sellepärast et Belgia nakatumisnäitaja on juba tuhande... üle tuhande kuuesaja.
7
00:00:31.483 --> 00:00:42.884
Need uued piirangud hakkavad kehtima sellest pühapäevast ja need on jõus kuni kolmeteistkümnenda detsembrini, aga esimesel detsembril tehakse veel vahearuanne, et vaadata, kuidas need töötanud on.
8
00:00:43.764 --> 00:01:00.446
Nende reeglite kohaselt siis tuleb kinni panna kõik mittevajalikud asutused, tööd tuleb teha distantsilt, kedagi endale külla kutsuda ei tohi ja koolid, mis on praegu vaheajal, siis on suletud või vaheaeg kuni viieteistkümnenda novembrini.
9
00:01:00.486 --> 00:01:08.666
Aga Brüsselis on tegelikult piirangud olnud siiani juba üsna karmid, näiteks komandanditund algab siis kella kümnest õhtul.
10
00:01:09.046 --> 00:01:16.967
Sõitsin eile läbi öise Brüsseli ja tõepoolest kilomeetrite kaupa ei olnud näha mitte hingelistki.
11
00:01:17.687 --> 00:01:26.508
See on üsna võrreldav sellega, mis oli ka paar päeva tagasi Pariisis, kus tänasest samuti hakkasid kehtima karmimad reeglid.
12
00:01:26.548 --> 00:01:47.690
Uurisin inimestelt, Pariisi elanikelt siis telefoni teel, et milline oli vaatepilt võrrelduna eilsega ja mulle öeldi, et see on dramaatiliselt muutunud, sellepärast et inimesi on nii tänavatel kui ka ühistranspordis oluliselt vähem kui veel eile.
13
00:01:47.730 --> 00:01:59.631
Nii et nagu me näeme, siis ühiskonnad on Euroopas taas sulgemas... sulgumas ja inimesed, ütleme siis, on sellest osa võtmas ehk siis nad enam tänavatele ei tule.
14
00:02:00.291 --> 00:02:01.271
Aitäh, Joosep Värk!
|
voru-gumnaasium-sai-katte-aasta-kooli-karika | https://www.err.ee/1153488/voru-gumnaasium-sai-katte-aasta-kooli-karika | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108192/v/master.m3u8 | Võru gümnaasium sai kätte aasta kooli karika | Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli. Aasta kooli nimetusele kandideeris 31 kooli, millest viis on kutsehariduskoolid. Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle reede hommikul. | Reedene koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult. Varahommikul oli end kooli sisse seadnud "Terevisiooni" meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu.
Võru gümnaasiumi õpilasesinduse president Laura Järvpõlv ütles, et Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond, õpetajad on suurepärased ja koolis on väga mitmekesine ja loov õpikeskkond.
"Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium. Siin inimesed on kokkuhoidvad," lausus Järvpõlv. | Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli. Aasta kooli nimetusele kandideeris kolmkümmend üks kooli, millest viis on kutsehariduskoolid. Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle täna varahommikul. Tänane koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult. Varahommikul oli end koolis sisse seadnud televisiooni meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu. Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond. Me õpetajad on suurepärased ja meil on väga-väga mitmekesine ja loov õpikeskkond. Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium, sest siin inimesed ongi kokkuhoidvad ja on väga-väga mõnus õppida. Mis teeb kooli heaks? Ma arvan, et kool on hea siis, kui kõigil on siin hea olla. Kui on siin inimestel valida ja kui iga inimene siin on oluline ja teda väärtustatakse. Mis tunne siis on nii kuulsas koolis nüüd käia? Väga hea tunne on. Mul on koguaeg tegelikult rõõmus, et ma olen siin koolis saanud käia ja tunnen ennast väga õnnelikuna, et sain siia kooli sisse. Mis selles koolis erilist on? Minu jaoks on eriline see keskkond ja need inimesed, kes on alati nii rõõmsad ja positiivsed ja ei ole ühtegi õpetajat, kelle kohta ma halva sõna ütleks, et kõik on lihtsalt nii positiivne. | WEBVTT
1
00:00:01.580 --> 00:00:06.060
Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli.
2
00:00:06.321 --> 00:00:10.741
Aasta kooli nimetusele kandideeris kolmkümmend üks kooli, millest viis on kutsehariduskoolid.
3
00:00:10.781 --> 00:00:14.581
Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle täna varahommikul.
4
00:00:14.621 --> 00:00:20.102
Tänane koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult.
5
00:00:20.522 --> 00:00:28.222
Varahommikul oli end koolis sisse seadnud televisiooni meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu.
6
00:00:28.522 --> 00:00:31.683
Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond.
7
00:00:31.943 --> 00:00:41.363
Me õpetajad on suurepärased ja meil on väga-väga mitmekesine ja loov õpikeskkond.
8
00:00:41.423 --> 00:00:52.384
Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium, sest siin inimesed ongi kokkuhoidvad ja on väga-väga mõnus õppida.
9
00:00:53.264 --> 00:00:54.604
Mis teeb kooli heaks?
10
00:00:56.245 --> 00:00:59.905
Ma arvan, et kool on hea siis, kui kõigil on siin hea olla.
11
00:00:59.945 --> 00:01:07.786
Kui on siin inimestel valida ja kui iga inimene siin on oluline ja teda väärtustatakse.
12
00:01:09.266 --> 00:01:11.066
Mis tunne siis on nii kuulsas koolis nüüd käia?
13
00:01:11.666 --> 00:01:12.546
Väga hea tunne on.
14
00:01:12.586 --> 00:01:19.106
Mul on koguaeg tegelikult rõõmus, et ma olen siin koolis saanud käia ja tunnen ennast väga õnnelikuna, et sain siia kooli sisse.
15
00:01:20.147 --> 00:01:21.267
Mis selles koolis erilist on?
16
00:01:21.307 --> 00:01:33.528
Minu jaoks on eriline see keskkond ja need inimesed, kes on alati nii rõõmsad ja positiivsed ja ei ole ühtegi õpetajat, kelle kohta ma halva sõna ütleks, et kõik on lihtsalt nii positiivne.
|
kesk-euroopa-on-koroona-leviku-takistamisel-viirusele-alla-jaamas | https://www.err.ee/1153486/kesk-euroopa-on-koroona-leviku-takistamisel-viirusele-alla-jaamas | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108187/v/master.m3u8 | Kesk-Euroopa on koroona leviku takistamisel viirusele alla jäämas | Prantsusmaal kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates reedest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud. | Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroona levikule piiri panemises. Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud.
Kevadise nii-öelda ühiskonna sulgemise järel naasid pariislased üsna kiirelt oma tavapärase elu juurde, mis on nüüd kätte maksmas. Kolmapäeva õhtul teatas Emmanuel Macron uutest karmidest piirangutest, mis ühiskonna elu taas pausile paneb.
Eesti suursaadik Prantsusmaal Clyde Kull ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kõik sõltub nüüd sellest kui kaua isolatsioon kestab. "Hetkel on see välja kuulutatud 1. detsembrini. Aga president Macron on ka öelnud, et iga 15 päeva järel tehakse uus hinnang. Ehk siis, kui need arvud lähevad paremaks novembri keskel, on võimalus, et ka avatakse uuesti asutused," märkis Kull.
Samas on Belgias oktoobris toimunud tõeline koroonaplahvatus. Igal reedel on koroonastatistikas jõutud uue rekordini, et see siis nädala pärast juba kaugele unustusehõlma vajuks. Kõigepealt 5000 nakatunud, siis 10 000 ja 15 000 ning reedel juba üle 20 000 nakatunu päevas. See on teinud Belgiast Euroopa koroona tulipunkti.
Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib. Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad abi enam anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas sealgi.
Kuid õnneks on sellele statistikal ka positiivsem pool. Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades. See ei lohuta küll eile elu kaotanud 132 inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks.
Neljapäeval kohtusid videokõne teel Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui ka vaktsiinide vastasest desinformatsioonist. Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant. | Prantsusmaal siis kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates tänasest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud. Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroonalevikule piiri panemises. Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud. Pärast kevadist nii-öelda riigi sulgemist naasid pariislased juba mõne kuuga oma tavapärase elu juurde. Nüüd on see kätte maksmas, sest kolmapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron uutest karmidest koroonaviirustest, mis ühiskonnaelu taas pausile panevad. Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua see isolatsioon kestab. Hetkel on see välja kuulutatud esimese detsembrini, aga president Macron on ka öelnud, et iga viieteist päeva järel tehakse uus hinnang. Ehk siis, kui nüüd need arvud, numbrid lähevad paremaks novembri keskel, siis on võimalus, et ka avatakse uuesti. Samal ajal on Belgias oktoobris toimunud tõeline nii-öelda koroonaplahvatus. Igal reedel on teatatud koroonastatistikas uutest rekordnumbritest, et see siis järgmisel nädalal jälle unustusehõlma jätta. Kõigepealt viis tuhat nakatunut, siis kümme ja viisteist ning täna juba üle kahekümne tuhande nakatunu päevas. See on teinud Belgiast Euroopa tõelise koroona tulipunkti. Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib. Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad enam abi anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas. Kuid õnneks on sellel statistikal ka positiivsem pool. Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades. See ei lohuta küll eile elu kaotanud saja kolmekümne kahe inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks. Eile õhtul kohtusid videokõne teel ka Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui vaktsiinide vastasest desinformatsioonist. Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant. | WEBVTT
1
00:00:01.680 --> 00:00:08.161
Prantsusmaal siis kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates tänasest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud.
2
00:00:10.082 --> 00:00:13.902
Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroonalevikule piiri panemises.
3
00:00:13.942 --> 00:00:20.683
Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud.
4
00:00:21.104 --> 00:00:26.284
Pärast kevadist nii-öelda riigi sulgemist naasid pariislased juba mõne kuuga oma tavapärase elu juurde.
5
00:00:26.324 --> 00:00:35.486
Nüüd on see kätte maksmas, sest kolmapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron uutest karmidest koroonaviirustest, mis ühiskonnaelu taas pausile panevad.
6
00:00:35.986 --> 00:00:40.147
Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua see isolatsioon kestab.
7
00:00:40.467 --> 00:00:49.528
Hetkel on see välja kuulutatud esimese detsembrini, aga president Macron on ka öelnud, et iga viieteist päeva järel tehakse uus hinnang.
8
00:00:49.848 --> 00:00:59.250
Ehk siis, kui nüüd need arvud, numbrid lähevad paremaks novembri keskel, siis on võimalus, et ka avatakse uuesti.
9
00:00:59.970 --> 00:01:03.551
Samal ajal on Belgias oktoobris toimunud tõeline nii-öelda koroonaplahvatus.
10
00:01:03.891 --> 00:01:10.352
Igal reedel on teatatud koroonastatistikas uutest rekordnumbritest, et see siis järgmisel nädalal jälle unustusehõlma jätta.
11
00:01:10.672 --> 00:01:15.813
Kõigepealt viis tuhat nakatunut, siis kümme ja viisteist ning täna juba üle kahekümne tuhande nakatunu päevas.
12
00:01:16.153 --> 00:01:19.053
See on teinud Belgiast Euroopa tõelise koroona tulipunkti.
13
00:01:19.753 --> 00:01:24.574
Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib.
14
00:01:25.174 --> 00:01:31.655
Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad enam abi anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas.
15
00:01:32.256 --> 00:01:35.536
Kuid õnneks on sellel statistikal ka positiivsem pool.
16
00:01:35.916 --> 00:01:39.717
Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades.
17
00:01:39.797 --> 00:01:48.378
See ei lohuta küll eile elu kaotanud saja kolmekümne kahe inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks.
18
00:01:48.638 --> 00:01:57.540
Eile õhtul kohtusid videokõne teel ka Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui vaktsiinide vastasest desinformatsioonist.
19
00:01:57.820 --> 00:02:02.861
Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant.
|
kahtlustuse-saanud-loomaia-seltsi-juhatuse-liige-suud-omaks-ei-vota | https://www.err.ee/1153485/kahtlustuse-saanud-loomaia-seltsi-juhatuse-liige-suud-omaks-ei-vota | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108191/v/master.m3u8 | Kahtlustuse saanud loomaia seltsi juhatuse liige süüd omaks ei võta | Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba 20 aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes tume vari. Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui 50 000 euro ulatuses. Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja pöördus politseisse. | Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud teade rahade väärkasutamise kahtlusest sugugi üllatusena. Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada. Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse.
"Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest. Mis on olnud selles suhtes valuline, sest sõprade selts on loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on," ütles Maran.
Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aasate jooksul üksjagu abi olnud. 2017. aastal valminud jääkarude polaariumi projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot. Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest 300 000. Kuni praeguseni kogus selts annetusi aga uue tiigrioru ehituseks.
2018. aastal kogus selts annetustena 100 000 eurot. Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk 55 000 eurot aastatel 2018 ja 2019 omastanud.
Prokurör Eliisa Sommer ütles, et seltsi arveldusarvel olevat raha on kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele loomaaia toetamisega.
Marani sõnul oli revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus oli teinud, ei klappinud ei seadustega kokku.
Suurema osa summast ehk 48 000 euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega. Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel 7000 euro omastamises. Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust.
Lõhmust "Aktuaalsel kaameral" tabada ei õnnestunud. Teine juhatuse liige Padar märkis, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud. Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas.
"Minule on esialgu esitatud kahtlustus 7000 euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika. See on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil. Kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse," ütles Padar.
Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris. Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida. | Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba kakskümmend aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes eile tume vari. Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui viiekümne tuhande euro ulatuses. Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja politseisse ka pöördus. Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud eilne teade rahade väärkasutamise kahtlusest loomaaiale annetusi koguvas Tallinna loomaaia sõprade seltsis sugugi üllatusena. Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada. Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse. Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest ja mis on olnud selles suhtes nagu valuline, sest et sõprade selts iseenesest on ju loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on. Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aastate jooksul üksjagu abi olnud. Näiteks see sama jääkarude polaarium. Kahe tuhande seitsmeteistkümnendal valminud projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot. Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest kolmsada tuhat. Kuni praeguseni kogus selts annetusi ka uue tiigrioru ehituseks. Kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal kogus selts annetustena sada tuhat eurot. Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk viiskümmend viis tuhat eurot aastatel kahe tuhande kaheksateist ja kahe tuhande üheksateist omastanud. Seltsi arveldusarvel olevat raha on siis kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele siis loomaaia toetamisega. Revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes oli selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus on teinud, ei klapi ei seadustega kokku ja viitavad sellele, et võivad olla tehingud seotud osapooltega. Suurem osa summast ehk neljakümne kaheksa tuhande euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega. Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel seitsme tuhande euro omastamises. Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust. Lõhmust Aktuaalsel kaameral täna tabada ei õnnestunud. Teine juhatuse liige Padar märgib, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud. Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas. Minule on esialgu esitatud kahtlustus seitsme tuhande euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika. See on eli... see on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil. Ja kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse. Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris. Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida. | WEBVTT
1
00:00:01.560 --> 00:00:08.201
Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba kakskümmend aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes eile tume vari.
2
00:00:08.661 --> 00:00:14.341
Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui viiekümne tuhande euro ulatuses.
3
00:00:14.981 --> 00:00:19.481
Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja politseisse ka pöördus.
4
00:00:20.721 --> 00:00:31.102
Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud eilne teade rahade väärkasutamise kahtlusest loomaaiale annetusi koguvas Tallinna loomaaia sõprade seltsis sugugi üllatusena.
5
00:00:31.642 --> 00:00:37.023
Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada.
6
00:00:37.283 --> 00:00:39.623
Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse.
7
00:00:40.023 --> 00:00:54.224
Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest ja mis on olnud selles suhtes nagu valuline, sest et sõprade selts iseenesest on ju loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on.
8
00:00:54.604 --> 00:00:59.404
Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aastate jooksul üksjagu abi olnud.
9
00:00:59.744 --> 00:01:01.864
Näiteks see sama jääkarude polaarium.
10
00:01:02.164 --> 00:01:05.765
Kahe tuhande seitsmeteistkümnendal valminud projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
11
00:01:06.185 --> 00:01:09.425
Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest kolmsada tuhat.
12
00:01:09.465 --> 00:01:13.625
Kuni praeguseni kogus selts annetusi ka uue tiigrioru ehituseks.
13
00:01:14.085 --> 00:01:18.125
Kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal kogus selts annetustena sada tuhat eurot.
14
00:01:18.625 --> 00:01:27.366
Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk viiskümmend viis tuhat eurot aastatel kahe tuhande kaheksateist ja kahe tuhande üheksateist omastanud.
15
00:01:27.606 --> 00:01:41.167
Seltsi arveldusarvel olevat raha on siis kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele siis loomaaia toetamisega.
16
00:01:41.287 --> 00:01:55.808
Revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes oli selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus on teinud, ei klapi ei seadustega kokku ja viitavad sellele, et võivad olla tehingud seotud osapooltega.
17
00:01:56.208 --> 00:02:02.988
Suurem osa summast ehk neljakümne kaheksa tuhande euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega.
18
00:02:03.528 --> 00:02:09.449
Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel seitsme tuhande euro omastamises.
19
00:02:10.149 --> 00:02:16.989
Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust.
20
00:02:17.689 --> 00:02:20.490
Lõhmust Aktuaalsel kaameral täna tabada ei õnnestunud.
21
00:02:21.050 --> 00:02:26.730
Teine juhatuse liige Padar märgib, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud.
22
00:02:27.130 --> 00:02:31.450
Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas.
23
00:02:31.710 --> 00:02:42.351
Minule on esialgu esitatud kahtlustus seitsme tuhande euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika.
24
00:02:42.491 --> 00:02:46.811
See on eli... see on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil.
25
00:02:46.851 --> 00:02:52.512
Ja kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse.
26
00:02:53.112 --> 00:02:56.172
Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris.
27
00:02:56.552 --> 00:03:02.753
Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida.
|
veiko-ounpuu-viimased-laheb-oscaritele | https://kultuur.err.ee/1153227/veiko-ounpuu-viimased-laheb-oscaritele | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108139/v/master.m3u8 | Veiko Õunpuu "Viimased" läheb Oscaritele | Eesti Filmi Instituudi komisjon otsustas kindla häälteenamusega saata Ameerika filmiakadeemia parima rahvusvahelise filmi kategoorias kandideerima Veiko Õunpuu lavastatud Põhjamaise vesterni "Viimased". Lisaks lähevad Oscari nominatsiooni püüdma kolm lühifilmi – German Golubi lühimängufilm "Mu kallid laibad", Kerli Kirch Schneideri lühimängufilm "Virago" ja Eeva Mägi lühidokumentaal "Süda Sõrve Sääres". | "2020. aastal on Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelise filmi Oscari kandidaatide esitamise protseduuri ümber korraldanud – filmid võivad olla linastunud pikema perioodi vältel ja samuti ei ole kinodes esilinastuse kohustust. Sel aastal said kandideerida täispikad Eesti mängufilmid, mis esilinastusid ajavahemikus 1. oktoobrist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Seetõttu olid valikus ka filmid, mis alles ootavad oma esilinastust käesoleva aasta lõpus," kommenteeris komisjoni töö korraldust Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Komisjon koosseisus filmirežissöör Tanel Toom, produtsendid Evelin Penttilä ja Ivo Felt, filmiajakirjanik Tõnu Karjatse, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik ja endine filmilevitaja Siim Rohtla ning EFI juht Edith Sepp saadab Eestit esindama Veiko Õunpuu mängufilmi "Viimased", mis valmis Eesti-Soome-Hollandi koostöös.
Valikukomisjon kiitis "Viimaste" selgepiirilist lugu, viimistletud karaktereid ja nauditavat kunstilist teostust, rõhutades, et Õunpuu on suutnud minimalistlike vahenditega väljendada suuri probleeme – inimese igavene lootus ja püüd parema elu järele; ahnus ja väiklus, mis tapavad inimlikkuse; traditsiooniliste eluviiside väljasuremine kapitalistliku omakasu tõttu; keskkond, mis on samuti kurnatud viimase piirini; meie ajastu murrangulisus ja kindlusetus tuleviku ees.
Produtsent Katrin Kissa sõnul sai "Viimaseid" kunagi kirjeldatud kui armastuskirja hääbuvale maailmale. "Filmi väljatoomine on sattunud kummalisele ajahetkele, kus antud teemad on ehk rohkem aktuaalsed kui kunagi varem ja eepilised Põhjamaised maastikud parim viis ületada oma argine horisont. Olgugi, et aeg seda ei soosi, siis loodan, eriti selle uudise valguses, et film jõuab võimalikult paljude inimeste ette nii siin kui mujal maailmas," lisas Kissa.
"Viimased" on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?
Filmi stsenaristid on Heikki-Huttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator: Sten-Johan Lill, helilooja Sven Grünberg, kunstnik Otso Linnalaakso, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning monteerijad Wouter van Lujin ja Xander Nijsten. Osades Pääru Oja, Laura Birn, Tommi Korpela, Elmer Bäck, Sulevi Peltola, Samuli Edelmann jpt. Produtsendid on Katrin Kissa Homeless Bob Producionist (Eesti), Mark Lwoff, Misha Jaari Bufost (Soome) ja Ellen Havenith PRPL-st (Holland).
Lisaks kandideerib Eestist lühifilmi Oscari nominatsioonile koguni kolm lühifilmi, õiguse selleks annavad võidud rahvusvahelistelt festivalidelt ja tudengi-Oscari võistluselt.
Eesti režissööri Eeva Mägi film "Süda Sõrve sääres" võitis Melbourne'i rahvusvahelisel filmifestivalil parima lühidokfilmi auhinna. Auhind andis filmile ka õiguse rahvusliku konkursita Oscarile kandideerida lühidokumentaalfilmide kategoorias. Filmi tootjafirma on Alasti Kino ja produtsent on Liis Nimik.
"Süda Sõrve sääres" on poeetiline ja isiklik dokfilm meestest, kelle hinged olid täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli kaval viinakurat. Peategelane Villi jutustab vaatajatele loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas.
Teise Eesti lühifilmina kandideerib Oscarile Kerli Kirch Schneideri filmidebüüt "Virago". Film esilinastus Aasias Lõuna-Korea Busani lühifilmifestivalil ning võitis rahvusvaheliste filmide kategoorias Grand Prix, mis andis filmile õiguse lühifilmi Oscarile kandideerimiseks. Must komöödia räägib Lõuna-Eesti külast nimega Virago, kus alates teisest maailmasõjast ei ole ükski mees elanud nii kaua, et näeks oma neljakümnendat sünnipäeva. Filmis põimub kaasaegne karm reaalsus müstilise ja maagilisega. "Virago" valmis tootjafirmas Nafta Films ja selle produtsent on Diana Mikita.
Kolmanda Eesti lühifilmina jahib Oscari nominatsiooni "Mu kallid laibad". Noore režissööri German Golubi film pääses kõigepealt tudengi-Oscarite võistlusel kolme parima lühimängufilmi hulka rahvusvaheliste filmikoolide arvestuses ning võitis kuldmedali ehk esikoha. Golubi film valmis Tallinna Ülikooli BFMi (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi) lõputööna ja räägib loo ootamatult kodust ilma jäänud noormehest Erkist, kes võtab enda kätte üksiku ema eest hoolitsemise ning on seepärast sunnitud leppima esimese võimaliku tööga – temast saab laibavedaja.
COVID-19 pandeemia mõjutab ka 93. Ameerika filmiakadeemia auhindade tseremooniat. Praeguse info kohaselt antakse Oscarid välja 25. aprillil 2021. | Eesti esitab Ameerika filmiakadeemia auhindadele ehk Oscaritele kandideerima ühe täispika ja kolm lühifilmi. Parima rahvusvahelise filmi kategoorias läheb Eestit esindama Veiko Õunpuu "Viimased". Eesti esitas oma eelistuse rahvusvahelise filmi Oscarile viimase riigina. Veiko Õunpuu filmi poolt rääkis žürii hinnangul selle universaalsus ja lihtne mõistetavus ka rahvusvahelisele vaatajaskonnale. Peale "Viimaste" esitab Eesti Ameerika filmiakadeemia auhinnale ka kolm lühifilmi: Kerli Kirch Schneideri "Virago", German Golubi "Mu kallid laibad" ja Eeva Mägi tõsielufilmi "Süda Sõrve sääres". Kas kõigi nende toetamise jaoks filmiinstituudil raha jätkub? Õnneks on sellel aastal turundusraha siin natukene üle jäänud, me ei ole saanud käia suurtel festivalidel, et meil on ka natukene tekkinud jääki, et tegelikult me ikkagi proovime kõiki filme võrdselt toetada ja igale filmile siis kampaania läbiviimiseks anda võrdse summa raha. German Golubi lühifilm "Mu kallid laibad" on juba võitnud tudengifilmide Oscari. See annab filmile ka kampaaniameistri, mida teised filmid alles asuvad otsima. Samuti suurendab see võimalusi aastaauhinna saamiseks lühifilmide kategoorias. Kampaania puhul me oleme kontsentreerunud siin Ivo Feltiga ja Madisega Allfilmist, et siis võtnud ka ühendust ja võtsime ka ühendust nende inimestega, kes on varem selle kampaania nagu aidanud läbi viia nii Eestist kui väljastpoolt ja samuti kuna me oleme tudengi-Oscari võitnud, siis on olemas sihuke programm nagu Golden Academy Alumni programm ja sealt on mentorid USA-st ja päris palju inimesed, kes on Academy member'id, ehk selles mõttes nagu nõuandjaid nagu piisab, kelle sõnu me võtame kuulda. Kõik Oscarile kandideerivad Eesti filmid on juba äratanud rahvusvahelist tähelepanu. Kas nad pääsevad ka valiknimekirja, selgub veebruaris. Oscarid jagatakse välja aprilli lõpus. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:08.961
Eesti esitab Ameerika filmiakadeemia auhindadele ehk Oscaritele kandideerima ühe täispika ja kolm lühifilmi.
2
00:00:09.681 --> 00:00:14.781
Parima rahvusvahelise filmi kategoorias läheb Eestit esindama Veiko Õunpuu "Viimased".
3
00:00:16.461 --> 00:00:20.002
Eesti esitas oma eelistuse rahvusvahelise filmi Oscarile viimase riigina.
4
00:00:20.282 --> 00:00:26.862
Veiko Õunpuu filmi poolt rääkis žürii hinnangul selle universaalsus ja lihtne mõistetavus ka rahvusvahelisele vaatajaskonnale.
5
00:00:27.522 --> 00:00:38.963
Peale "Viimaste" esitab Eesti Ameerika filmiakadeemia auhinnale ka kolm lühifilmi: Kerli Kirch Schneideri "Virago", German Golubi "Mu kallid laibad" ja Eeva Mägi tõsielufilmi "Süda Sõrve sääres".
6
00:00:39.724 --> 00:00:42.924
Kas kõigi nende toetamise jaoks filmiinstituudil raha jätkub?
7
00:00:43.064 --> 00:00:58.865
Õnneks on sellel aastal turundusraha siin natukene üle jäänud, me ei ole saanud käia suurtel festivalidel, et meil on ka natukene tekkinud jääki, et tegelikult me ikkagi proovime kõiki filme võrdselt toetada ja igale filmile siis kampaania läbiviimiseks anda võrdse summa raha.
8
00:00:58.905 --> 00:01:03.366
German Golubi lühifilm "Mu kallid laibad" on juba võitnud tudengifilmide Oscari.
9
00:01:03.946 --> 00:01:08.546
See annab filmile ka kampaaniameistri, mida teised filmid alles asuvad otsima.
10
00:01:09.046 --> 00:01:13.507
Samuti suurendab see võimalusi aastaauhinna saamiseks lühifilmide kategoorias.
11
00:01:13.767 --> 00:01:50.050
Kampaania puhul me oleme kontsentreerunud siin Ivo Feltiga ja Madisega Allfilmist, et siis võtnud ka ühendust ja võtsime ka ühendust nende inimestega, kes on varem selle kampaania nagu aidanud läbi viia nii Eestist kui väljastpoolt ja samuti kuna me oleme tudengi-Oscari võitnud, siis on olemas sihuke programm nagu Golden Academy Alumni programm ja sealt on mentorid USA-st ja päris palju inimesed, kes on Academy member'id, ehk selles mõttes nagu nõuandjaid nagu piisab, kelle sõnu me võtame kuulda.
12
00:01:50.510 --> 00:01:54.890
Kõik Oscarile kandideerivad Eesti filmid on juba äratanud rahvusvahelist tähelepanu.
13
00:01:55.390 --> 00:01:58.811
Kas nad pääsevad ka valiknimekirja, selgub veebruaris.
14
00:01:59.111 --> 00:02:01.591
Oscarid jagatakse välja aprilli lõpus.
|
eesti-filmi-instituut-alustab-uue-dvd-sarjaga-eesti-filmivaramu | https://kultuur.err.ee/1153372/eesti-filmi-instituut-alustab-uue-dvd-sarjaga-eesti-filmivaramu | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108142/v/master.m3u8 | Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga "Eesti filmivaramu" | Eesti filmi instituut hakkab välja andma Eesti filmiklassika DVD-sarja "Eesti filmivaramu", avafilmiks on Arvo Kruusemendi "Suvi". | Eesti filmi instituudi filmipärandi osakonna projektijuht Triinu Keedus selgitas, et eelnevalt on nad Tallinnfilmi loomingut välja andnud ühe kaupa. "Aastate jooksul on näha, et vaataja huvi filmiklassika vastu ei kao, meie poole on palju pöördutud sooviga eelkõige filmi soetada DVD formaadis," selgitas ta ja lisas, et sellest lähtuvalt tekkis ka idee kogu filmipärand välja anda sarjana "Eesti filmivaramu".
Avafilm "Suvi" ilmub aga lisaks DVD-versioonile ka Bluray-plaadil. "Hetkel me veel ei tea, kui suur on nõudlus on Bluray plaadil, kui inimeste huvi on suur, siis ilmub neid selles sarjas, aga mitte kõikidest filmidest, mida DVD-l välja anname," nentis ta.
Iga DVD-ga tuleb kaasa ka buklett, kuhu on koondatud filmi saamise lugu ning omaaegsed hinnangud filmile, tekstide autor ja toimetaja on Jaak Lõhmus. Samuti on plaatidel lisamaterjalid, filmiga "Suvi" tuleb kaasa filmi reklaamrull ja saade "Kaadris: Suvi". Filmidel on eestikeelne kirjeldustõlge, vaegkuuljate subtiitrid ning eesti -ja inglisekeelsed subtiitrid.
Igal aastal plaanib EFI välja anda umbes kolm filmi. "Sel aastal ilmub antud sarjas ka filmijärg "Sügis", uuel aastal jätkame sarja pärandiklassikaga: Grigori Kromanovi kultusfilmid "Viimne reliikvia" ja "Hukkunud Alpinisti hotell" ning Kaljo Kiisa geniaalne mängufilm "Hullumeelsus"," selgitas Keedus ja lisas, et kindlasti jõuab sarja ka "Kevade".
"Füüsilisel filmikoopial on tänapäeval oma võlu, on inimesi, kes eelistavad filme failidena säilitada ja teistele meeldib, kui neil on film käegakatsutaval kandjal riiulis olemas," tõdes ta ja mainis, et DVD eelis on kindlasti lisamaterjal, mis aitab nii audiovisuaalsete täienduste kui ka tekstidega vaadatut paremini mõtestada. "Loodetavasti pakub see üllatusi ja põnevaid fakte ka inimestele, kes on neid filme juba kümneid kordi näinud." | Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga Eesti filmiklassikast. Esimesena tuleb välja Arvo Kruusemendi "Suvi". Kruusemendi ekraaniseering Oskar Lutsu romaanist antakse peale DVD välja ka Blu-ray formaadis. Järgmisena ootab järge Arvo Kruusemendi viimaseks filmiks jäänud "Sügis". Iga DVD-ga kaasneb Jaak Lõhmuse koostatud buklett ja lisamaterjalid ning igal aastal plaanib EFI välja anda kolm filmi. Järgmisel aastal soovimegi alustada kultusfilmidega, Kromanovi kultusfilmidega "Viimne reliikvia", "Hukkunud alpinisti hotell". Et "Viimset reliikviat" on näiteks väga palju küsitud. Ning siis lisaks soovime sarjas välja tuua ka filme, mis on tegelikult väga-väga head filmid, aga mis paratamatult on unustusse jäänud, nagu Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" või, ma ei tea, Kromanovi "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" või "Naine kütab sauna". Aga kus on teie tantsud? | WEBVTT
1
00:00:01.640 --> 00:00:05.942
Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga Eesti filmiklassikast.
2
00:00:06.342 --> 00:00:08.762
Esimesena tuleb välja Arvo Kruusemendi "Suvi".
3
00:00:09.603 --> 00:00:15.464
Kruusemendi ekraaniseering Oskar Lutsu romaanist antakse peale DVD välja ka Blu-ray formaadis.
4
00:00:16.044 --> 00:00:19.806
Järgmisena ootab järge Arvo Kruusemendi viimaseks filmiks jäänud "Sügis".
5
00:00:20.666 --> 00:00:28.548
Iga DVD-ga kaasneb Jaak Lõhmuse koostatud buklett ja lisamaterjalid ning igal aastal plaanib EFI välja anda kolm filmi.
6
00:00:30.268 --> 00:00:40.851
Järgmisel aastal soovimegi alustada kultusfilmidega, Kromanovi kultusfilmidega "Viimne reliikvia", "Hukkunud alpinisti hotell".
7
00:00:40.891 --> 00:00:43.692
Et "Viimset reliikviat" on näiteks väga palju küsitud.
8
00:00:43.732 --> 00:00:59.116
Ning siis lisaks soovime sarjas välja tuua ka filme, mis on tegelikult väga-väga head filmid, aga mis paratamatult on unustusse jäänud, nagu Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" või, ma ei tea, Kromanovi "Mis juhtus Andres Lapeteusega?"
9
00:00:59.157 --> 00:01:00.777
või "Naine kütab sauna".
10
00:01:01.037 --> 00:01:02.477
Aga kus on teie tantsud?
|
folklorist-liis-reha-toomemagi-kubiseb-kummitustest | https://menu.err.ee/1153476/folklorist-liis-reha-toomemagi-kubiseb-kummitustest | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108179/v/master.m3u8 | Folklorist Liis Reha: Toomemägi kubiseb kummitustest | "Ringvaate" reporter Heleri All uuris, milliseid kummituslugusid peidavad tuntud Tartu kohad. | Folklorist Liis Reha selgitas, et Toomemägi kubiseb kummitustest. "19. sajandist on teada üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta," sõnas ta ja mainis, et see ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda. "Tarkadelt olevat küsitud nõu, mida teha, ja toonased targad arvasid, et hea mõte oleks sinna keegi sisse müürida."
"Folkloristidena ei räägi me neid lugusid lihtsalt meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, mida toonased inimesed mõtlesid," mainis ta ja nentis, et näiteks see sissemüürimise lugu annab aimu n-ö ehitusohvritest, mis oli kunagi päriselt tavaks.
"ERM-i üks majandusjuhataja, kes on tänaseks juba pensionil, on meenutanud, et tal on olnud erinevaid juhtumeid," selgitas Reha ja tõi välja, et näiteks oli selle majandusjuhataja kabinetis läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ning millest oli saanud seinakapp. "Sealt kapist käisid aeg-ajalt sisse-välja mustades talaarides mehed." | Tallinna vanalinna kohta on ilmselt igaüks tondilugusid, kummituslugusid kuulnud, aga ka siin Tartus on neid kummituslugusid päris palju. See siin Toomemägi on üks Tartu salapärasemaid paiku. See Toomemägi siin kubiseb kummitustest. On teada siis, et üheksateistkümnendast sajandist üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta. See ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda, et see muudkui lagunes ühest otsast, et siis olevat küsitud tarkade käest nõu, et mida teha. Ja toonased targad siis arvasid, et hea mõte oleks siia keegi sisse müürida. Nad ei tahtnud otsesõnu öelda, et meil oleks nüüd vaja siia keegi ohverdada, vaid uuriti siis, et kas keegi oleks nõus tulema kiriku võtmete kandjaks. Lõpuks leiti kuskilt Tartumaakonnast üks naiivne talutüdruk, kes siis oli nõus. Ja kui ta siia lõpuks kohale jõudis, siis ta sai muidugi aru, et asi pole nii nagu nagu näis, aga noh siis oli juba hilja, et kui teda juba reaalselt sisse müüriti, siis ta küll nuttis ja halas, aga keegi teda enam ei päästnud. Samas üks piiskop siis, kes seda riitust läbi viis, ütles, et ära muretse lapsuke, et ma annan sulle selle kuldristi kaela, et kui sa nüüd uue aasta ööl saaksid siit nii-öelda hingena välja lehvida nende müüride vahelt ja leiad endale nii-öelda järglase, kellele see rist kaela riputada, siis sa saad vabaks, sinu hing saab vabaks ja see uus neiu peab siis sinu asemele tulema. Ja siis see sissemüüritud neiu üritaski leida endale järglast. Tänase päevani ei teagi, et kas siis siin on vahepeal need kirikuvalvurid vahetunud või siis peaks tõesti olema ettevaatlik, eriti uue aasta ööl, et kui sa siin jalutad, siis võib see sissemüüritud neiu siin ringi lehvida ja püüda kellegi midagi kaela riputada. Miks me nagu folkloristidena räägime neid lugusid, noh mitte ainult nagu meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, et mida siis toonased inimesed mõtlesid või mida nad tahtsid nende lugudega edasi anda, et see sissemüürimise lugu tegelikult ju annab aimu neist nii-öelda päris ehitusohvritest, et see oli kunagi päriselt tavaks. Toome varemete juures on veel lugusid, üks värskem. Jah, ta nüüd niivõrd kuivõrd värske ei ole, et see on aastast tuhat üheksasada kakskümmend kuus. Et siis on teada, et üks neiu, toona oli ta kahekümne nelja aastane, jalutas siin Toomemäel ja tema oli koos oma noormehega. Ja sellel samal nõlval, kus me praegu oleme, vaatega tenniseväljaku poole, olid pingid ja nad istusid nende pinkide peal ja nautisid vaadet, kuulsid, kuidas orkester mängib ja linnud laulavad ja selline väga kena suvine õhtu oli. Kuni siis ühel hetkel saabus nende kõrvale üks vanem härra, kes oli hallis mantlis, sellise kübaraga, jalutuskepiga ja ta võttis nende kõrval pingil siis istet. Ja kõik oli kena, kuni siis ühel hetkel käis püstolilask. Ja see härra langes teadvusetult maha. Läks paar nädalat mööda, noormees ja neiu jälle jalutasid siin Toomemäel, seekord olid nad natuke kõrgemal, seal, kus on see tänaseks Musumägi. Kuni siis tuli mingisugune härra nende juurde ja millegipärast ta tuli neiu juurde ja küsis, et kas sa šokolaadi tahad. Neiu ütles, et ei, et ma ei söö šokolaadi. Siis ta küsis selle noormehe käest, et aga kas sul suitsu peale tuld on anda. Ja siis noormees ütles, et ei, ma ei suitseta. Ja nad juba nagu aimasid, et see härra on kuidagi kahtlane, et ta on nagu tuttav olekuga ja midagi on siin valesti ja hakkasid kiiresti sealt treppidest alla jooksma. Ja nad kirjeldasid, et sel hetkel, kui nad sealt treppidest alla kõndisid, neil oli kogu aeg tunne, nagu keegi astuks neile kandadele, et see härra oli neile nagu füüsiliselt nii lähedal ja nii nagu paha oli olla. Ja kui nad treppidest alla jõudsid, siis oli see härra täiesti haihtunud. Ja neile tuli meelde, et jah, et see oli see sama härra, kes tegi enesetapu. Ja kui nüüd mõelda, et see lugu tundub täiesti jabur, et mis šokolaad, mis suitsud. Aga folkloristidel on jälle oma seletus, et on teada ka selline universaalne tõde, see on nagu üle maailma levinud, et kui sa kasvõi näed unes mõnda surnut, kes kutsub sind endaga kaasa, või kui keegi pakub sulle midagi, et kui see on just mingi lahkunud vaim, et siis kindlasti ei tohiks nagu midagi talt vastu võtta või talle anda, sest et see on nagu surmale käe andmine. Et siis ta nagu tahaks sind endaga kaasa teispoolsusse tõmmata. Nii et selles mõttes need noormees ja neiu olid väga taibukad, et nad olid ilmselt kuulnud vanema põlvkonna käest, kuidas tuleks käituda, ja et nad ei allunud nii-öelda sellele surnud vaimu provokatsioonidele. Kas see siin on vana ERMi hoone, aga see ei ole ka sugugi mitte kummituslugudest puutumata. Eesti Rahva Muuseumi üks majandusjuhataja, kes nüüdseks on juba pensionil, on meenutanud, et temal on siin olnud selliseid huvitavaid juhtumeid. Et tema kabinetis oli kunagi olnud üks selline läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ja millest oli saanud seinakapp. Ja sealt kapist siis aeg-ajalt käisid sisse-välja mingisugused mustades talaarides mehed. Et noh kui mõelda tagasi selle kohtumaja ajaloopeale, et võimalik, et need olid siis kas mingid kohtunikud või abikohtunikud, noh igatahes nägid nad välja sellises noh mitte kaasaegses riietuses. Ja üks kord oli ta ühte sellist mustas talaaris meest näinud oma nagu kõrvalruumis. Ja ta istus kirjutuslaua taga, oli seal midagi kirjutanud, ja kui majandusjuhataja veel vaatas, et mõtles, et no mis nüüd siis jälle, ja järgmine hetk oli see mees lamand maas, vereloigus, mingisugune selline nööridega mütsikene veel ka seal vereloigus. Ja siis kui majandusjuhataja vaatas uuesti, et no mis asja, siis järgmine hetk oli see mees kadunud. Ma täitsa imestan, kuidas see majandusjuhataja suutis siin edasi töötada rahulikult, kui ta näeb igasuguseid asju. Ta ei teinud sellest ka väga suurt numbrit, et ta nagu suhtus rahulikult sellesse. See on siis endine Rahvusarhiivi hoone, mis on algselt ehitatud üliõpilaselamuks, et see on siis Tartu Ülikooli esimene ühikas põhimõtteliselt, mis valmis tuhat üheksasada neli. Ühel meestudengil siis oli toona sõbratar, kes käis tal aeg-ajalt külas. See tudeng siis elas siin neljandal korrusel, et on teada, et ühel korral, kui see neiu jälle siin külastas seda noormeest, siis olevat see noormees talle teatanud, et nii et nüüd on meie suhe läbi, et tema südame tuli on kustunud. Ja et on aeg edasi liikuda. Ja siis olevat see õnnetu neiu otsustanud, et et ta lõpetab oma elu siinsamas ja hüppanud siis siit neljanda korruse aknast alla. Ja arvatakse, et temast sai selle maja nii-öelda valge daam, et see on siis meie Tartu valge daam, kes siis põhiliselt kummitas siin teadaolevalt kõige rohkem neid Rahvusarhiivi töötajaid. Aga üks lugu on siin veel Edgar Savisaarest räägitud midagi tema. Arvatakse, et Edgaril on siin majas oma kaitsevaim, et on teada tema noorusajast, kui ta siin töötas, tema on ju ka ajalugu õppinud, et siis ta olevat siin väga meeldinud arhiivineidudele, kes siin töötasid. Ja nemad samamoodi olid siis kursis selle valge daami looga ja tahtsid Edgarile teha väikest nii-öelda flirtkolli. Ja läksid teda selja tagant ehmatama, kui parajasti Edgar siis oli mingitesse säilikutesse süvenenud. Just sel hetkel, kui nad olid kingad jalast ära võtnud ja tahtsid niimoodi Edgarit võpatama panna, siis tuli samal ajal siis seina seest välja sinna valge kogu, mis siis jooksis nende neiude eest läbi. Tartust räägitakse igasuguseid vorstivabriku lugusid ka. See räägib teise maailmasõja järgsest ajast, et kuidas siin Tartus väidetavalt tegutsesid inimlihavorstivabrikud. Ja kuidas seda nii-öelda saadust siis, mis inimeste küljest saadi, müüdi turul, sest et hästi palju põgenikke tuli Tartusse ja tegelikult ka palju lapsi läks kaduma, et avaldati hästi palju otsimiskuulutusi ajalehtedes, aga keegi pärast ei avaldanud seda, et kui inimesed üles leiti. Et selline palju segadust, palju teadmatust, palju võõra välimusega sisserännanuid, kes võib-olla päriselt seal sõidki mõnda kassi või koera, et teada on, et nagu lemmikloomi väga ei liikunud toona tänavatel. Aga tõendatult nagu kedagi jah päriselt vorstiks tehtud ilmselt ei ole. Et seal on paar sellist süldiks tegemise lugu, aga hiljem. Süldiks ei ole tehtud, aga süldiks küll. No seal süldi tegemise loo põhjal hiljem selgus, et tegelikult need inimluude sarnased asjad, mis sealt süldist leiti, kuulusid tegelikult sigadele. Et siis seal on nagu lihtsalt näitab seda, kuidas mõned lood lähevad ringlusesse ja alles hiljem siis selgub see tõepõhi, et mis tegelikult juhtus. | WEBVTT
1
00:00:06.960 --> 00:00:14.740
Tallinna vanalinna kohta on ilmselt igaüks tondilugusid, kummituslugusid kuulnud, aga ka siin Tartus on neid kummituslugusid päris palju.
2
00:00:15.160 --> 00:00:19.181
See siin Toomemägi on üks Tartu salapärasemaid paiku.
3
00:00:21.141 --> 00:00:23.801
See Toomemägi siin kubiseb kummitustest.
4
00:00:23.921 --> 00:00:30.561
On teada siis, et üheksateistkümnendast sajandist üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta.
5
00:00:30.601 --> 00:00:38.721
See ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda, et see muudkui lagunes ühest otsast, et siis olevat küsitud tarkade käest nõu, et mida teha.
6
00:00:38.761 --> 00:00:43.161
Ja toonased targad siis arvasid, et hea mõte oleks siia keegi sisse müürida.
7
00:00:43.621 --> 00:00:52.862
Nad ei tahtnud otsesõnu öelda, et meil oleks nüüd vaja siia keegi ohverdada, vaid uuriti siis, et kas keegi oleks nõus tulema kiriku võtmete kandjaks.
8
00:00:52.982 --> 00:00:57.562
Lõpuks leiti kuskilt Tartumaakonnast üks naiivne talutüdruk, kes siis oli nõus.
9
00:00:57.602 --> 00:01:14.302
Ja kui ta siia lõpuks kohale jõudis, siis ta sai muidugi aru, et asi pole nii nagu nagu näis, aga noh siis oli juba hilja, et kui teda juba reaalselt sisse müüriti, siis ta küll nuttis ja halas, aga keegi teda enam ei päästnud.
10
00:01:14.822 --> 00:01:40.543
Samas üks piiskop siis, kes seda riitust läbi viis, ütles, et ära muretse lapsuke, et ma annan sulle selle kuldristi kaela, et kui sa nüüd uue aasta ööl saaksid siit nii-öelda hingena välja lehvida nende müüride vahelt ja leiad endale nii-öelda järglase, kellele see rist kaela riputada, siis sa saad vabaks, sinu hing saab vabaks ja see uus neiu peab siis sinu asemele tulema.
11
00:01:41.363 --> 00:01:45.103
Ja siis see sissemüüritud neiu üritaski leida endale järglast.
12
00:01:45.343 --> 00:02:01.864
Tänase päevani ei teagi, et kas siis siin on vahepeal need kirikuvalvurid vahetunud või siis peaks tõesti olema ettevaatlik, eriti uue aasta ööl, et kui sa siin jalutad, siis võib see sissemüüritud neiu siin ringi lehvida ja püüda kellegi midagi kaela riputada.
13
00:02:10.444 --> 00:02:28.124
Miks me nagu folkloristidena räägime neid lugusid, noh mitte ainult nagu meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, et mida siis toonased inimesed mõtlesid või mida nad tahtsid nende lugudega edasi anda, et see sissemüürimise lugu tegelikult ju annab aimu neist nii-öelda päris ehitusohvritest, et see oli kunagi päriselt tavaks.
14
00:02:28.164 --> 00:02:31.104
Toome varemete juures on veel lugusid, üks värskem.
15
00:02:31.704 --> 00:02:36.125
Jah, ta nüüd niivõrd kuivõrd värske ei ole, et see on aastast tuhat üheksasada kakskümmend kuus.
16
00:02:36.165 --> 00:02:44.165
Et siis on teada, et üks neiu, toona oli ta kahekümne nelja aastane, jalutas siin Toomemäel ja tema oli koos oma noormehega.
17
00:02:44.205 --> 00:02:58.825
Ja sellel samal nõlval, kus me praegu oleme, vaatega tenniseväljaku poole, olid pingid ja nad istusid nende pinkide peal ja nautisid vaadet, kuulsid, kuidas orkester mängib ja linnud laulavad ja selline väga kena suvine õhtu oli.
18
00:02:58.865 --> 00:03:13.246
Kuni siis ühel hetkel saabus nende kõrvale üks vanem härra, kes oli hallis mantlis, sellise kübaraga, jalutuskepiga ja ta võttis nende kõrval pingil siis istet.
19
00:03:13.286 --> 00:03:17.746
Ja kõik oli kena, kuni siis ühel hetkel käis püstolilask.
20
00:03:18.366 --> 00:03:20.866
Ja see härra langes teadvusetult maha.
21
00:03:21.186 --> 00:03:30.026
Läks paar nädalat mööda, noormees ja neiu jälle jalutasid siin Toomemäel, seekord olid nad natuke kõrgemal, seal, kus on see tänaseks Musumägi.
22
00:03:30.066 --> 00:03:38.446
Kuni siis tuli mingisugune härra nende juurde ja millegipärast ta tuli neiu juurde ja küsis, et kas sa šokolaadi tahad.
23
00:03:39.146 --> 00:03:41.546
Neiu ütles, et ei, et ma ei söö šokolaadi.
24
00:03:42.146 --> 00:03:45.407
Siis ta küsis selle noormehe käest, et aga kas sul suitsu peale tuld on anda.
25
00:03:46.267 --> 00:03:48.287
Ja siis noormees ütles, et ei, ma ei suitseta.
26
00:03:48.667 --> 00:04:00.087
Ja nad juba nagu aimasid, et see härra on kuidagi kahtlane, et ta on nagu tuttav olekuga ja midagi on siin valesti ja hakkasid kiiresti sealt treppidest alla jooksma.
27
00:04:00.127 --> 00:04:11.307
Ja nad kirjeldasid, et sel hetkel, kui nad sealt treppidest alla kõndisid, neil oli kogu aeg tunne, nagu keegi astuks neile kandadele, et see härra oli neile nagu füüsiliselt nii lähedal ja nii nagu paha oli olla.
28
00:04:11.347 --> 00:04:15.227
Ja kui nad treppidest alla jõudsid, siis oli see härra täiesti haihtunud.
29
00:04:15.807 --> 00:04:20.808
Ja neile tuli meelde, et jah, et see oli see sama härra, kes tegi enesetapu.
30
00:04:21.808 --> 00:04:26.808
Ja kui nüüd mõelda, et see lugu tundub täiesti jabur, et mis šokolaad, mis suitsud.
31
00:04:26.928 --> 00:04:51.708
Aga folkloristidel on jälle oma seletus, et on teada ka selline universaalne tõde, see on nagu üle maailma levinud, et kui sa kasvõi näed unes mõnda surnut, kes kutsub sind endaga kaasa, või kui keegi pakub sulle midagi, et kui see on just mingi lahkunud vaim, et siis kindlasti ei tohiks nagu midagi talt vastu võtta või talle anda, sest et see on nagu surmale käe andmine.
32
00:04:51.748 --> 00:04:55.249
Et siis ta nagu tahaks sind endaga kaasa teispoolsusse tõmmata.
33
00:04:55.289 --> 00:05:06.669
Nii et selles mõttes need noormees ja neiu olid väga taibukad, et nad olid ilmselt kuulnud vanema põlvkonna käest, kuidas tuleks käituda, ja et nad ei allunud nii-öelda sellele surnud vaimu provokatsioonidele.
34
00:05:14.889 --> 00:05:19.669
Kas see siin on vana ERMi hoone, aga see ei ole ka sugugi mitte kummituslugudest puutumata.
35
00:05:19.929 --> 00:05:29.190
Eesti Rahva Muuseumi üks majandusjuhataja, kes nüüdseks on juba pensionil, on meenutanud, et temal on siin olnud selliseid huvitavaid juhtumeid.
36
00:05:29.230 --> 00:05:36.670
Et tema kabinetis oli kunagi olnud üks selline läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ja millest oli saanud seinakapp.
37
00:05:37.390 --> 00:05:42.130
Ja sealt kapist siis aeg-ajalt käisid sisse-välja mingisugused mustades talaarides mehed.
38
00:05:42.170 --> 00:05:53.070
Et noh kui mõelda tagasi selle kohtumaja ajaloopeale, et võimalik, et need olid siis kas mingid kohtunikud või abikohtunikud, noh igatahes nägid nad välja sellises noh mitte kaasaegses riietuses.
39
00:05:53.110 --> 00:06:00.490
Ja üks kord oli ta ühte sellist mustas talaaris meest näinud oma nagu kõrvalruumis.
40
00:06:00.530 --> 00:06:15.731
Ja ta istus kirjutuslaua taga, oli seal midagi kirjutanud, ja kui majandusjuhataja veel vaatas, et mõtles, et no mis nüüd siis jälle, ja järgmine hetk oli see mees lamand maas, vereloigus, mingisugune selline nööridega mütsikene veel ka seal vereloigus.
41
00:06:15.871 --> 00:06:21.251
Ja siis kui majandusjuhataja vaatas uuesti, et no mis asja, siis järgmine hetk oli see mees kadunud.
42
00:06:21.291 --> 00:06:26.291
Ma täitsa imestan, kuidas see majandusjuhataja suutis siin edasi töötada rahulikult, kui ta näeb igasuguseid asju.
43
00:06:26.471 --> 00:06:29.791
Ta ei teinud sellest ka väga suurt numbrit, et ta nagu suhtus rahulikult sellesse.
44
00:06:37.932 --> 00:06:48.312
See on siis endine Rahvusarhiivi hoone, mis on algselt ehitatud üliõpilaselamuks, et see on siis Tartu Ülikooli esimene ühikas põhimõtteliselt, mis valmis tuhat üheksasada neli.
45
00:06:48.392 --> 00:06:53.092
Ühel meestudengil siis oli toona sõbratar, kes käis tal aeg-ajalt külas.
46
00:06:53.132 --> 00:07:09.192
See tudeng siis elas siin neljandal korrusel, et on teada, et ühel korral, kui see neiu jälle siin külastas seda noormeest, siis olevat see noormees talle teatanud, et nii et nüüd on meie suhe läbi, et tema südame tuli on kustunud.
47
00:07:09.232 --> 00:07:12.473
Ja et on aeg edasi liikuda.
48
00:07:12.513 --> 00:07:21.813
Ja siis olevat see õnnetu neiu otsustanud, et et ta lõpetab oma elu siinsamas ja hüppanud siis siit neljanda korruse aknast alla.
49
00:07:24.693 --> 00:07:37.473
Ja arvatakse, et temast sai selle maja nii-öelda valge daam, et see on siis meie Tartu valge daam, kes siis põhiliselt kummitas siin teadaolevalt kõige rohkem neid Rahvusarhiivi töötajaid.
50
00:07:37.713 --> 00:07:40.653
Aga üks lugu on siin veel Edgar Savisaarest räägitud midagi tema.
51
00:07:40.693 --> 00:07:54.754
Arvatakse, et Edgaril on siin majas oma kaitsevaim, et on teada tema noorusajast, kui ta siin töötas, tema on ju ka ajalugu õppinud, et siis ta olevat siin väga meeldinud arhiivineidudele, kes siin töötasid.
52
00:07:54.854 --> 00:08:02.034
Ja nemad samamoodi olid siis kursis selle valge daami looga ja tahtsid Edgarile teha väikest nii-öelda flirtkolli.
53
00:08:02.074 --> 00:08:09.854
Ja läksid teda selja tagant ehmatama, kui parajasti Edgar siis oli mingitesse säilikutesse süvenenud.
54
00:08:10.074 --> 00:08:24.135
Just sel hetkel, kui nad olid kingad jalast ära võtnud ja tahtsid niimoodi Edgarit võpatama panna, siis tuli samal ajal siis seina seest välja sinna valge kogu, mis siis jooksis nende neiude eest läbi.
55
00:08:30.695 --> 00:08:33.335
Tartust räägitakse igasuguseid vorstivabriku lugusid ka.
56
00:08:33.435 --> 00:08:40.575
See räägib teise maailmasõja järgsest ajast, et kuidas siin Tartus väidetavalt tegutsesid inimlihavorstivabrikud.
57
00:08:40.615 --> 00:08:58.216
Ja kuidas seda nii-öelda saadust siis, mis inimeste küljest saadi, müüdi turul, sest et hästi palju põgenikke tuli Tartusse ja tegelikult ka palju lapsi läks kaduma, et avaldati hästi palju otsimiskuulutusi ajalehtedes, aga keegi pärast ei avaldanud seda, et kui inimesed üles leiti.
58
00:08:58.716 --> 00:09:14.256
Et selline palju segadust, palju teadmatust, palju võõra välimusega sisserännanuid, kes võib-olla päriselt seal sõidki mõnda kassi või koera, et teada on, et nagu lemmikloomi väga ei liikunud toona tänavatel.
59
00:09:14.296 --> 00:09:19.956
Aga tõendatult nagu kedagi jah päriselt vorstiks tehtud ilmselt ei ole.
60
00:09:19.996 --> 00:09:24.496
Et seal on paar sellist süldiks tegemise lugu, aga hiljem.
61
00:09:24.536 --> 00:09:26.036
Süldiks ei ole tehtud, aga süldiks küll.
62
00:09:26.216 --> 00:09:36.657
No seal süldi tegemise loo põhjal hiljem selgus, et tegelikult need inimluude sarnased asjad, mis sealt süldist leiti, kuulusid tegelikult sigadele.
63
00:09:36.697 --> 00:09:46.137
Et siis seal on nagu lihtsalt näitab seda, kuidas mõned lood lähevad ringlusesse ja alles hiljem siis selgub see tõepõhi, et mis tegelikult juhtus.
|
viru-vanglas-on-reedeks-tuvastatud-57-nakatunut | https://www.err.ee/1153474/viru-vanglas-on-reedeks-tuvastatud-57-nakatunut | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108176/v/master.m3u8 | Viru vanglas on reedeks tuvastatud 57 nakatunut | Reedese seisuga on Viru vanglas tuvastatud koroonaviirusega nakatumine 57 vangil, kuid üle 200 proovi tulemusi alles oodatakse, ütles "Ringvaates" vanglateenistuse juht Priit Kama. | Kama sõnul pole üle pooltel nakatunutest sümptomeid ning vaid ühel 57 nakatunust on palavik. "Teistel on köha, nohu ja kergemad külmetushaiguse sümptomid," ütles ta.
Praegustel andmetel sai viiruse levik alguse eesti keele õpperühmast. "Eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühelt õpetajalt, kes käis seal õpetamas. Teisipäeval tulid analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi. Järgmistel päevadel oleme saanud terviseameti laborist 57 vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel enam kui 200 analüüsi tulemusi," rääkis Kama.
Viru vanglal on palgal oma meedikud ning lisaks on juurde toodud abijõude Tartu ja Tallinna vanglast, ütles Kama. "Hetkel saame hakkama, aga kui olukord peaks minema halvemaks, siis võime loota ka tervisameti abile," märkis ta. | Ja hakkame rääkima kõigepealt alustuseks koroonast. Sada üks positiivset testi tuli tänahommikuse seisuga juurde ja me võtamegi otseühenduse Priit Kamaga, vanglateenistuse juhiga otse Jõhvist, sest et üks koroonakolle just nimelt on Viru vanglas. Tere õhtust! Kuidas moodi vanglasse üks nii suur kolle tekkis? Tere! Praegustel andmetel sai see alguse ühest õpperühmast, kus siis eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühel õpetajal, kes vanglas õpetamas käis, ning teisipäeval tulid meile siis analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi, ning järgnevatel päevadel me oleme siis saanud kuni täna õhtuni välja Terviseameti laborist viiekümne seitsme vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel natuke enam kui kahesaja analüüsi tulemusi. Kuidas see vanglasüsteemis viiruse levik üldse võimalik on? Ma olen aru saanud, et teil on nagu kambrite süsteem, et ülemäära palju vangid ei tohiks nagu omavahel kokku puutuda. Tegelikult on see seaduse järgi niimoodi, et vangi ei tohi tavatingimustel kambris ööpäev läbi kinni hoida, vaid ta saab liikuda tavaliselt enda eluosakonna piires – see on siis üks koridor, kus on, kus on mõnikümmend kambrit koos. Ja muidugi vangidega tehakse erinevat tööd selleks, et neid siis taasühiskonnastada. Nii et antud juhul siis oli meil vanglas tegutsemas üks keeleõpperühm, kus vangidele õpetati eesti keelt ja ilmselt on praegu põhjust arvata, et sealt hakkas ta levima. Kuidas moodi vanglas toimitakse juhul, kui vangid massiliselt haigestuvad? Me ei räägi ühest, kahest, kolmest ja kümnest haigestunust, vaid ikkagi juba poolest sajast ja võimalik, et tuleb juurde. Vanglal on palgal oma meedikud ja praegu me oleme lisaks Viru vanglas töötavatele meditsiinitöötajatele toonud juurde ka appi inimesi Tartu ja Tallinna vangla meditsiiniteenistusest ning ka siis parameedikuväljaõppega vanglaametnikke, keda meil ka on teistest vanglatest olnud võimalik appi kutsuda. Nii et hetkel me saame hakkama, aga juhul kui olukord peaks minema halvemaks või koroonapositiivsete tervis halvenema, siis võime me loota kindlasti ka Terviseameti abile. Kuidas moodi selline üldine seis nendel haigestunud inimestel on? Et kas nad on pigem seda tüüpi haigestunud, kes natuke võib-olla köhivad ja tunnevad ennast üldiselt hästi, või on ka väga raskeid juhtumeid? Viimastel andmetel on meedikud selle teema kokku võtnud niimoodi, et pooled neist ei kurda üldse mingite sümptomite üle. Ühel viiekümne seitsmest vangist, kes on positiivse proovi andnud, on palavik ja teistel on siis köha, nohu ja sellised tavalised kergemad külmetushaiguse sümptomid, aga me jälgime seda olukorda, sest see võib ka muidugi kiiresti muutuda halvemuse suunas. Kui me räägime tsiviilinimestest, tsiviileludest, siis kui sa oled kokku puutunud koroonapositiivsega, siis öeldakse, et ole eneseisolatsioonis ja vaata, mis juhtub. Kui ma ütlen, et vang peab olema eneseisolatsioonis, siis mul natuke jookseb juhe kokku, kuidas moodi vangid eneseisolatsioonis on, kuidas see käib? Vangid on eraldatud kambritesse ja kui me saame kellegi kohta positiivse vastuse ning kui me võtame, saame õhtuks kätte kõik positiivsed vastused, siis me saame selles mõttes lõplikult ära paigutada need vangid eraldi, kes siis on positiivse proovi andnud ja kes seda andnud ei ole, ning hoiame neid siis niimoodi kambrites isolatsioonis. Noh, muidugi eks meil tuleb ilmselt mitmed neist veel, kes negatiivse proovi annavad, ka järgmisel nädalal üle testida kordustestimisega, sellepärast et võib arvestada ka peiteajaga. Kui nüüd läheb mõnel vangil olukord kriitiliseks ja ta vajab haiglaravi, siis kuhu haiglasse vangid toimetatakse, kuidas see kord ette näeb? Kas tal on saatjad, kas ta on siis jätkuva valve all, kuidas see käib? Üldiselt on vanglatel koostöösuhe tsiviilhaiglatega oma piirkonnas ja me arvestame siis sellega, kui palju on võimalik neid vajadusel ühte või teise haiglasse saata ning kui see lagi jõuab kätte, siis tuleb nad saata teise vanglapiirkonnas asuvasse haiglasse. Kuid praegu me õnneks veel selles olukorras ei ole ja loodame, et selliseid raskeid haigusjuhte tuleb vähe. Kui me kevadel hoidsime vanglaid lukus pikka aega, siis lähtusime me meditsiiniteadlaste väga esialgsetest hinnangutest, mis põhinesid peamiselt siis Hiinas tehtud uuringutel. Ja esialgu meil oli põhjust karta, et ka siis HIV-positiivsed vangid, keda on vanglates umbes kolmsada tükki, ning C-hepatiiti põdevad vangid, keda on siis umbes seitsesada tükki vanglates kokku, võivad olla selline tõsine ohustatud riskigrupp. Täna me lähtume sellest, et selline kriitiline riskigrupp Eesti vanglates on natukene enam kui viiskümmend inimest, keda siis tuleb selle haiguse eest eriti kaitsta ja kelle haigestumise korral on nende ravi kriitiline küsimus. Nii et me oleme praegu optimistlikumad ühelt poolt kui me kevadel olime ja on üks põhjus on ka muidugi see, et haigus on vanglasse saanud sisse tulla sellepärast, et meil ei ole olnud täna põhjendust nii tugevate piirangute kehtestamiseks, nagu me seda kevadel tegime, kus mitte ükski vang tõepoolest koroonapositiivset proovi ei andnud. Lõpetuseks veel, kuidas töötajatega olukord on? Kuidas vangivalvurid, see personal, kes peab positiivsetega kokku puutuma, kuidas te ennast kaitsete? Kas töötajaid on ka nakatunud? Praeguse seisuga on üks koju juba varem haiguslehele jäänud vanglaametnik, kelle siis perearst testimas saatis, andnud positiivse proovi. Täna saime me selle kohta andmed. Aga me veel viime ametnike hulgast testimist läbi, nii et, nii et lõplikud need tulemused kindlasti olla ei pruugi. Aga me kaitseme neid respiraatorite, kinnaste, kaitseülikondade ja muude vahenditega, mida meil praegu õnneks jagub ja Viru vangla teenistujad ei pea ennast ebaturvaliselt tundma. Aitäh, Priit Kama, vanglateenistuse juht selle intervjuu eest! | WEBVTT
1
00:00:00.140 --> 00:00:03.100
Ja hakkame rääkima kõigepealt alustuseks koroonast.
2
00:00:03.140 --> 00:00:17.340
Sada üks positiivset testi tuli tänahommikuse seisuga juurde ja me võtamegi otseühenduse Priit Kamaga, vanglateenistuse juhiga otse Jõhvist, sest et üks koroonakolle just nimelt on Viru vanglas.
3
00:00:17.380 --> 00:00:18.060
Tere õhtust!
4
00:00:18.700 --> 00:00:22.580
Kuidas moodi vanglasse üks nii suur kolle tekkis?
5
00:00:24.660 --> 00:00:25.100
Tere!
6
00:00:25.820 --> 00:01:01.901
Praegustel andmetel sai see alguse ühest õpperühmast, kus siis eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühel õpetajal, kes vanglas õpetamas käis, ning teisipäeval tulid meile siis analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi, ning järgnevatel päevadel me oleme siis saanud kuni täna õhtuni välja Terviseameti laborist viiekümne seitsme vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel natuke enam kui kahesaja analüüsi tulemusi.
7
00:01:02.961 --> 00:01:07.741
Kuidas see vanglasüsteemis viiruse levik üldse võimalik on?
8
00:01:07.781 --> 00:01:13.501
Ma olen aru saanud, et teil on nagu kambrite süsteem, et ülemäära palju vangid ei tohiks nagu omavahel kokku puutuda.
9
00:01:13.541 --> 00:01:32.182
Tegelikult on see seaduse järgi niimoodi, et vangi ei tohi tavatingimustel kambris ööpäev läbi kinni hoida, vaid ta saab liikuda tavaliselt enda eluosakonna piires – see on siis üks koridor, kus on, kus on mõnikümmend kambrit koos.
10
00:01:32.222 --> 00:01:39.462
Ja muidugi vangidega tehakse erinevat tööd selleks, et neid siis taasühiskonnastada.
11
00:01:39.822 --> 00:01:51.702
Nii et antud juhul siis oli meil vanglas tegutsemas üks keeleõpperühm, kus vangidele õpetati eesti keelt ja ilmselt on praegu põhjust arvata, et sealt hakkas ta levima.
12
00:01:52.442 --> 00:01:58.182
Kuidas moodi vanglas toimitakse juhul, kui vangid massiliselt haigestuvad?
13
00:01:58.382 --> 00:02:04.262
Me ei räägi ühest, kahest, kolmest ja kümnest haigestunust, vaid ikkagi juba poolest sajast ja võimalik, et tuleb juurde.
14
00:02:06.602 --> 00:02:30.443
Vanglal on palgal oma meedikud ja praegu me oleme lisaks Viru vanglas töötavatele meditsiinitöötajatele toonud juurde ka appi inimesi Tartu ja Tallinna vangla meditsiiniteenistusest ning ka siis parameedikuväljaõppega vanglaametnikke, keda meil ka on teistest vanglatest olnud võimalik appi kutsuda.
15
00:02:30.483 --> 00:02:45.303
Nii et hetkel me saame hakkama, aga juhul kui olukord peaks minema halvemaks või koroonapositiivsete tervis halvenema, siis võime me loota kindlasti ka Terviseameti abile.
16
00:02:45.343 --> 00:02:50.383
Kuidas moodi selline üldine seis nendel haigestunud inimestel on?
17
00:02:50.463 --> 00:02:57.303
Et kas nad on pigem seda tüüpi haigestunud, kes natuke võib-olla köhivad ja tunnevad ennast üldiselt hästi, või on ka väga raskeid juhtumeid?
18
00:02:58.943 --> 00:03:05.704
Viimastel andmetel on meedikud selle teema kokku võtnud niimoodi, et pooled neist ei kurda üldse mingite sümptomite üle.
19
00:03:06.324 --> 00:03:24.124
Ühel viiekümne seitsmest vangist, kes on positiivse proovi andnud, on palavik ja teistel on siis köha, nohu ja sellised tavalised kergemad külmetushaiguse sümptomid, aga me jälgime seda olukorda, sest see võib ka muidugi kiiresti muutuda halvemuse suunas.
20
00:03:25.144 --> 00:03:33.844
Kui me räägime tsiviilinimestest, tsiviileludest, siis kui sa oled kokku puutunud koroonapositiivsega, siis öeldakse, et ole eneseisolatsioonis ja vaata, mis juhtub.
21
00:03:33.884 --> 00:03:42.664
Kui ma ütlen, et vang peab olema eneseisolatsioonis, siis mul natuke jookseb juhe kokku, kuidas moodi vangid eneseisolatsioonis on, kuidas see käib?
22
00:03:44.324 --> 00:04:07.945
Vangid on eraldatud kambritesse ja kui me saame kellegi kohta positiivse vastuse ning kui me võtame, saame õhtuks kätte kõik positiivsed vastused, siis me saame selles mõttes lõplikult ära paigutada need vangid eraldi, kes siis on positiivse proovi andnud ja kes seda andnud ei ole, ning hoiame neid siis niimoodi kambrites isolatsioonis.
23
00:04:07.985 --> 00:04:18.945
Noh, muidugi eks meil tuleb ilmselt mitmed neist veel, kes negatiivse proovi annavad, ka järgmisel nädalal üle testida kordustestimisega, sellepärast et võib arvestada ka peiteajaga.
24
00:04:18.985 --> 00:04:29.345
Kui nüüd läheb mõnel vangil olukord kriitiliseks ja ta vajab haiglaravi, siis kuhu haiglasse vangid toimetatakse, kuidas see kord ette näeb?
25
00:04:29.385 --> 00:04:32.405
Kas tal on saatjad, kas ta on siis jätkuva valve all, kuidas see käib?
26
00:04:33.945 --> 00:04:55.266
Üldiselt on vanglatel koostöösuhe tsiviilhaiglatega oma piirkonnas ja me arvestame siis sellega, kui palju on võimalik neid vajadusel ühte või teise haiglasse saata ning kui see lagi jõuab kätte, siis tuleb nad saata teise vanglapiirkonnas asuvasse haiglasse.
27
00:04:55.306 --> 00:05:06.446
Kuid praegu me õnneks veel selles olukorras ei ole ja loodame, et selliseid raskeid haigusjuhte tuleb vähe.
28
00:05:06.486 --> 00:05:19.406
Kui me kevadel hoidsime vanglaid lukus pikka aega, siis lähtusime me meditsiiniteadlaste väga esialgsetest hinnangutest, mis põhinesid peamiselt siis Hiinas tehtud uuringutel.
29
00:05:19.446 --> 00:05:38.446
Ja esialgu meil oli põhjust karta, et ka siis HIV-positiivsed vangid, keda on vanglates umbes kolmsada tükki, ning C-hepatiiti põdevad vangid, keda on siis umbes seitsesada tükki vanglates kokku, võivad olla selline tõsine ohustatud riskigrupp.
30
00:05:38.906 --> 00:05:53.967
Täna me lähtume sellest, et selline kriitiline riskigrupp Eesti vanglates on natukene enam kui viiskümmend inimest, keda siis tuleb selle haiguse eest eriti kaitsta ja kelle haigestumise korral on nende ravi kriitiline küsimus.
31
00:05:54.247 --> 00:06:18.987
Nii et me oleme praegu optimistlikumad ühelt poolt kui me kevadel olime ja on üks põhjus on ka muidugi see, et haigus on vanglasse saanud sisse tulla sellepärast, et meil ei ole olnud täna põhjendust nii tugevate piirangute kehtestamiseks, nagu me seda kevadel tegime, kus mitte ükski vang tõepoolest koroonapositiivset proovi ei andnud.
32
00:06:19.487 --> 00:06:22.587
Lõpetuseks veel, kuidas töötajatega olukord on?
33
00:06:22.627 --> 00:06:28.747
Kuidas vangivalvurid, see personal, kes peab positiivsetega kokku puutuma, kuidas te ennast kaitsete?
34
00:06:28.847 --> 00:06:30.187
Kas töötajaid on ka nakatunud?
35
00:06:31.967 --> 00:06:43.648
Praeguse seisuga on üks koju juba varem haiguslehele jäänud vanglaametnik, kelle siis perearst testimas saatis, andnud positiivse proovi.
36
00:06:43.908 --> 00:06:45.748
Täna saime me selle kohta andmed.
37
00:06:46.548 --> 00:06:55.268
Aga me veel viime ametnike hulgast testimist läbi, nii et, nii et lõplikud need tulemused kindlasti olla ei pruugi.
38
00:06:55.388 --> 00:07:08.268
Aga me kaitseme neid respiraatorite, kinnaste, kaitseülikondade ja muude vahenditega, mida meil praegu õnneks jagub ja Viru vangla teenistujad ei pea ennast ebaturvaliselt tundma.
39
00:07:08.908 --> 00:07:11.988
Aitäh, Priit Kama, vanglateenistuse juht selle intervjuu eest!
|
urmas-eero-liiv-sai-otse-eetris-halloweeni-meigi | https://menu.err.ee/1153471/urmas-eero-liiv-sai-otse-eetris-halloweeni-meigi | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108180/v/master.m3u8 | Urmas Eero Liiv sai otse-eetris Halloweeni-meigi | Grimmeerija Karin Käbi Kuus tegi "Ringvaate" otse-eetris režissöör Urmas Eero Liivile Halloweeni-meigi. | Urmas Eero Liiv näeb enda sõnul juba niisamagi piisavalt hirmutav välja ning ei vaja lisaks meiki. "Ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada," tõdes ta ja kinnitas, et igasuguse hirmu alus on surmahirm. "Ta on moondunud erinevateks asjadeks tsivilisatsiooni käigus."
"Kõike siin maailmas juhib surmahirm ja siis on võib-olla natukene seksuaalsust," nentis Liiv ja mainis, et seksuaalsus on veidi nõrgem asi kui surmahirm. "Surma ei tasu aga kellelgi karta, sest ära sureme me kõik."
Grimmeerija Karin Käbi Kuus kinnitas, et tema luukere-meigi saab valmis teha mõne minutiga. "See sobib vanematele, kes pole eriti jõudnud tegeleda Halloweeniga, aga laps tahaks jooksma minna," ütles ta ja selgitas, et teeb kogu meigi kahe värviga. "Keskendume tema enda näo kujule ja selle põhjal hakkangi luukere joonistama." | Nõuetekohaselt kuupäevale ja oludele siin riigis, kus Halloween on tunginud sisse uksest ja aknast, oleme meiegi stuudios tuled pimedamaks keeranud, sest et nüüd nii pikk, kui see intervjuu meil on, seitse-kaheksa minutit, on meil siin Urmas Eero Liiv istub ilusasti tooli peal, kuldne kuu taustal ja me teeme sust siis selliste väga kiirete lihtsate vahenditega sellise mehe, kes võiks minna tänavale inimesi hirmutama. No ma ütlesin sulle, et ega ma meiki eriti selles mõttes ei vaja, ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada, aga okei, paneme juurde. No mis me teeme talle siis ja kui kiiresti ja? No teeme siis sellise seitsmeminutilise väikese grimmi, ehk siis see on nendele vaata lapsevanematele, kes väga ei ole jõudnud tegeleda, laps tahab täna minna ja siis sa ütled ka, et et kui sa poolt grimmi või noh tervet grimmi ei jõua teha, teed poole. Meie teeme poole. Ehk me teeme selle tüüpilise luukere loo onju, tupsutame natuke valgeks ja mustad jooned peale, tsau-tsau-tsau ja siis on luukere. Just. Urmas, mis sa arvad, miks, mis selle hirmutamisega on, miks inimesed tahavad teha endast aeg-ajalt luukeresid ja siis karjuda põõsast teisele böö? No seda ma ei tea, miks inimesed seda konkreetselt tahavad teha ja miks nad üldse Eesti Vabariigis Halloweeni hakkasid pidama ja üleüldse kogu maailmas, et mingi Ameerika komme tungis meile sisse, aga aga mis on hirm, see on selge, et et kunagi, ma ei tea, miljardeid aastaid tagasi, keegi seda täpselt ei tea, kui tekkis siis nagu DNA molekul, siis ja see äkki sai aru, et ta on kuidagi teistsugune aatomite kombinatsioon kui kõik teised aatomite kombinatsioonid, oli see esimene suur hirm, et ta peab edasi kestma ehk siis kõige taga on surmahirm. Surmahirm, no seda me tahaks ju vältida, me ei tahaks seda ju kuidagi kogu aeg endale meelde tuletada, aga siis noh kord aastas see Halloweeni asi ja siis noh muidu ka igasugu tondijutud ja kummitustejutud ja tahaks nagu nagu seda hirmukõdi või õudusfilmid, inimesed ise mõtlevad seda juurde. Jah, no igasuguse hirmu alus on ikkagi surmahirm, see on see kõige põhilisem asi ja ta on nüüd moondunud erinevateks asjadeks nagu tsivilisatsiooni käigus, et ka eksamipalavik või eksamihirm või näiteks hirm, et sõbrad ei kutsu sind õhtusöögile, aga kõik teised sõbrad lähevad onju, on tegelikult hirm selle selle suunas, et nii, sa oled kogukonnast välja visatud ja sind ennast süüakse ära, et kõige taga on hirm, et ta on muutunud nüüd niisuguseks erinevaks. Aga kuna hirm on nii tugev ja nii baastunne ja nii vinge asi, siis inimesed tahavad neid elamusi saada, aga turvalisel moel. Et tahaks, et natuke oleks nagu õudne, aga saad aru, et tegelikult midagi ei juhtu jah? No tahaksid isegi nad tahaksid hästi tugevalt, aga peaasi, et midagi ei juhtu, et seal on nagu sisse programmeeritud tegelt vastuolu, et turvaline surmahirm. No näiteks, kui sa lähed lõbustusparki ja lähed mingisuguse suurte ma ei tea, mingi õudne ma ei tea, sa oled käinud mõne niukse peal või? No ma olen, aga siis ma olin mitukümmend aastat noorem, ma enam ei taha. Et et see on jube õudne, eks ole, aga me eeldame, et seal midagi ei juhtu onju, aga me selle tohutu hirmu saame kätte ja ja kuna see on nii sügav tunne, siis see on nagu midagi tõelist. Kas sa ise armastad seda tunnet, et sul on õudne olla, aga tead, et midagi hirmsat ei juhtu? Mina seda tunnet ei armasta, aga ma tean... Ise teed õudusfilme! Jaa, aga ma tean, et see on kõige tugevam tunne ja ma ütlen, et kõike siin maailmas juhib eelkõige surmahirm ja siis võib-olla on natuke seksuaalsust, seksuaalsus on natuke nõrgem asi kui on surmahirm, aga surma ei tasu kellelgi karta, sellepärast et ära sureme me kõik. Sest et see tuleb niikuinii, see on väga optimistlikult läheb siin nädalavahetuse vastu. Nii, pange nüüd silmad kinni. Mis sa ise kardad? Mis on see, mida sa üritad vältida peale, no ma ei tea, surmahirmu, no seda sa ütlesid, et sa ei karda, sest see tuleb niikuinii? Ma ütlesingi, et iga hirm, mis on inimesel olemas, on seotud ikkagi on ta kasvanud välja surmahirmust, aga ma kardan surma. Me jõuame ikka sinna tagasi. Ehk siis tegelikult... Aga ämblikud, maod, rotid, pimedus, kummitused voodi all, õudusjutud? Ei ka jah, nagu tavaline inimene, aga ei noh ämblikke ei karda, aga igasuguseid ootamatusi loomulikult nagu iga inimene, et kinos näiteks igasuguse plahvatuse ootamatu koha peale ikka on seda jumpscare'i ja ma ei tahaks teada üldse, kes on väga tundetud, noh võib-olla on mõni tundetud, aga siis on seal tajusüsteemis juba midagi valesti, et aga igaüks ehmatab. Oi-oi! Hüppab juba peaaegu stuudiot laiali. No ma tahtsin just öelda, et minu poolt vaadatuna sa näed ikkagi endiselt ilus välja, ma sealt teiselt poolt ei näe, Karin, kuidas sul läheb seal, mis see taktika sul on, mis sa, kus sa oled jõudnud? Praegu on hästi raske teha, kui tüüp muudkui hüppab ja räägib silmad on kinni ja ja me teeme sellise hästi lihtsa, me oleme kahe värviga, me siin väga hajutama midagi tegema rohkem hullusi ei hakka, et keskendume tema enda näokujule, luustikule ja selle põhjal hakkangi tegema, nii et tegelikult seal... Kas tal on hea luustik, millest joonistada? Tal on väga tore luustik. Väga tore luustik! Tore luukere joonistamiseks tore luustik. Jaa, et selle jaoks tegelikult ei pea üldse olema siin grimmeerija, nii et emmed-issid saavad kodus ka väga ilusti. Mis sa teed siis, sa värvid silmalaud värvisid mustaks, mis sa sealt veel teed, kirjelda paari sõnaga, mis need põhilised jooned on? Põhilised jooned on ikkagi siit koljuluu juurest, siis tuleme põsesarna alt ja siis tuleme teeme need hambad ikkagi ka ja vaatame, kaotame selle nina ka ära, et tegelikult, mis meil läheks ikkagi auku. See on nagu põnev. Ma tahan öelda kaks minutit on sul veel jäänud, nii et jaa, et sa pead päris tempokalt pead nüüd jõudma. Kas sa tähistad Halloweeni üldse, Urmas Eero, kuidagimoodi, jõuab see sinuni? Ei. See on täiesti teine põlvkond ju. Vaata, ma õpetan praegu teleuusi teletegijaid Balti filmi- ja meediakoolis... Oot-oot, ma nüüd korraks ei saa teha... Oota, aga ma pean sulle ära ütlema, et kui saatejuht esitab pika kas-küsimuse, siis võib juhtuda nii, et talle vastatakse lihtsalt jah või ei. Ma siis täpsustan kohe edasi - miks? Miks ma tähistan Halloweeni? Või ei tähista? Sellepärast, et ma tähistaks heameelega mardipäeva. Aga tähistad sa? Mardipäeva vä? Jaa. Ma mõtlen martide peale ja... Varud kommi ja...? ...varun kommi ja söön ise hästi palju kommi ja kõik on hästi. Aga kui sul täna õhtu tulevad ukse taha see, ma ei tea, kuidas eesti keeles on - pomm või komm on vist öeldakse see lause, annad kommi, on sul varutud? Me paneme välisukse kinni, sest Halloweeni ajal meie Kalamaja majja ei pääse ükski selline laps, kes tähistab Halloweeni, aga marti ei jookse. Kuidas on, kas seoses selle Halloweeniga grimmeerijate käed on ka käed-jalad tööd täis? Jaa, minu tänane tööpäev on kestnud juba neliteist tundi. Ja kogu aeg teed seda ühte sama liigutust jah? Ei, ühte sama liigutust ei tee, täna on igasugu erinevaid asju tehtud, oleme oleme teinud ära erinevad kiilakad pead, oleme teinud erinevaid karaktereid, et täna on kõike juba tehtud. No kiilaka pea me saime juba ees valmis, nii et see oli sul niimoodi modellina olemas, seda ei pidanud tegema. Seda ei pidanud tegema. Kuule, aga mina arvan, et me teeme nüüd niimoodi, et sina oled siin niimoodi kenasti veel maalimas, nii palju oleme teinud ära kui oleme. See on sihuke lihtne lapsevanemale tegemine. Andke peeglit. Kohe-kohe sa... Oo! Oo! Kuule, sa oled ju teise poole ka valmis teinud! Ega ma ei oskagi teisiti enam tulla. | WEBVTT
1
00:00:00.340 --> 00:00:26.061
Nõuetekohaselt kuupäevale ja oludele siin riigis, kus Halloween on tunginud sisse uksest ja aknast, oleme meiegi stuudios tuled pimedamaks keeranud, sest et nüüd nii pikk, kui see intervjuu meil on, seitse-kaheksa minutit, on meil siin Urmas Eero Liiv istub ilusasti tooli peal, kuldne kuu taustal ja me teeme sust siis selliste väga kiirete lihtsate vahenditega sellise mehe, kes võiks minna tänavale inimesi hirmutama.
2
00:00:26.761 --> 00:00:32.721
No ma ütlesin sulle, et ega ma meiki eriti selles mõttes ei vaja, ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada, aga okei, paneme juurde.
3
00:00:32.821 --> 00:00:34.781
No mis me teeme talle siis ja kui kiiresti ja?
4
00:00:34.961 --> 00:00:47.261
No teeme siis sellise seitsmeminutilise väikese grimmi, ehk siis see on nendele vaata lapsevanematele, kes väga ei ole jõudnud tegeleda, laps tahab täna minna ja siis sa ütled ka, et et kui sa poolt grimmi või noh tervet grimmi ei jõua teha, teed poole.
5
00:00:47.361 --> 00:00:48.041
Meie teeme poole.
6
00:00:48.081 --> 00:00:54.701
Ehk me teeme selle tüüpilise luukere loo onju, tupsutame natuke valgeks ja mustad jooned peale, tsau-tsau-tsau ja siis on luukere.
7
00:00:54.741 --> 00:00:55.401
Just.
8
00:00:56.421 --> 00:01:04.881
Urmas, mis sa arvad, miks, mis selle hirmutamisega on, miks inimesed tahavad teha endast aeg-ajalt luukeresid ja siis karjuda põõsast teisele böö?
9
00:01:05.041 --> 00:01:39.562
No seda ma ei tea, miks inimesed seda konkreetselt tahavad teha ja miks nad üldse Eesti Vabariigis Halloweeni hakkasid pidama ja üleüldse kogu maailmas, et mingi Ameerika komme tungis meile sisse, aga aga mis on hirm, see on selge, et et kunagi, ma ei tea, miljardeid aastaid tagasi, keegi seda täpselt ei tea, kui tekkis siis nagu DNA molekul, siis ja see äkki sai aru, et ta on kuidagi teistsugune aatomite kombinatsioon kui kõik teised aatomite kombinatsioonid, oli see esimene suur hirm, et ta peab edasi kestma ehk siis kõige taga on surmahirm.
10
00:01:40.122 --> 00:01:57.183
Surmahirm, no seda me tahaks ju vältida, me ei tahaks seda ju kuidagi kogu aeg endale meelde tuletada, aga siis noh kord aastas see Halloweeni asi ja siis noh muidu ka igasugu tondijutud ja kummitustejutud ja tahaks nagu nagu seda hirmukõdi või õudusfilmid, inimesed ise mõtlevad seda juurde.
11
00:01:57.223 --> 00:02:26.643
Jah, no igasuguse hirmu alus on ikkagi surmahirm, see on see kõige põhilisem asi ja ta on nüüd moondunud erinevateks asjadeks nagu tsivilisatsiooni käigus, et ka eksamipalavik või eksamihirm või näiteks hirm, et sõbrad ei kutsu sind õhtusöögile, aga kõik teised sõbrad lähevad onju, on tegelikult hirm selle selle suunas, et nii, sa oled kogukonnast välja visatud ja sind ennast süüakse ära, et kõige taga on hirm, et ta on muutunud nüüd niisuguseks erinevaks.
12
00:02:26.843 --> 00:02:38.203
Aga kuna hirm on nii tugev ja nii baastunne ja nii vinge asi, siis inimesed tahavad neid elamusi saada, aga turvalisel moel.
13
00:02:38.863 --> 00:02:42.564
Et tahaks, et natuke oleks nagu õudne, aga saad aru, et tegelikult midagi ei juhtu jah?
14
00:02:42.664 --> 00:02:52.704
No tahaksid isegi nad tahaksid hästi tugevalt, aga peaasi, et midagi ei juhtu, et seal on nagu sisse programmeeritud tegelt vastuolu, et turvaline surmahirm.
15
00:02:52.744 --> 00:03:00.424
No näiteks, kui sa lähed lõbustusparki ja lähed mingisuguse suurte ma ei tea, mingi õudne ma ei tea, sa oled käinud mõne niukse peal või?
16
00:03:00.604 --> 00:03:05.024
No ma olen, aga siis ma olin mitukümmend aastat noorem, ma enam ei taha.
17
00:03:05.804 --> 00:03:18.524
Et et see on jube õudne, eks ole, aga me eeldame, et seal midagi ei juhtu onju, aga me selle tohutu hirmu saame kätte ja ja kuna see on nii sügav tunne, siis see on nagu midagi tõelist.
18
00:03:19.944 --> 00:03:24.364
Kas sa ise armastad seda tunnet, et sul on õudne olla, aga tead, et midagi hirmsat ei juhtu?
19
00:03:25.684 --> 00:03:29.965
Mina seda tunnet ei armasta, aga ma tean... Ise teed õudusfilme!
20
00:03:30.005 --> 00:03:48.625
Jaa, aga ma tean, et see on kõige tugevam tunne ja ma ütlen, et kõike siin maailmas juhib eelkõige surmahirm ja siis võib-olla on natuke seksuaalsust, seksuaalsus on natuke nõrgem asi kui on surmahirm, aga surma ei tasu kellelgi karta, sellepärast et ära sureme me kõik.
21
00:03:49.045 --> 00:03:53.705
Sest et see tuleb niikuinii, see on väga optimistlikult läheb siin nädalavahetuse vastu.
22
00:03:54.605 --> 00:03:55.585
Nii, pange nüüd silmad kinni.
23
00:03:56.405 --> 00:03:57.385
Mis sa ise kardad?
24
00:03:57.725 --> 00:04:02.705
Mis on see, mida sa üritad vältida peale, no ma ei tea, surmahirmu, no seda sa ütlesid, et sa ei karda, sest see tuleb niikuinii?
25
00:04:02.745 --> 00:04:13.686
Ma ütlesingi, et iga hirm, mis on inimesel olemas, on seotud ikkagi on ta kasvanud välja surmahirmust, aga ma kardan surma.
26
00:04:14.466 --> 00:04:16.066
Me jõuame ikka sinna tagasi.
27
00:04:16.446 --> 00:04:17.546
Ehk siis tegelikult...
28
00:04:17.586 --> 00:04:23.366
Aga ämblikud, maod, rotid, pimedus, kummitused voodi all, õudusjutud?
29
00:04:23.406 --> 00:04:46.886
Ei ka jah, nagu tavaline inimene, aga ei noh ämblikke ei karda, aga igasuguseid ootamatusi loomulikult nagu iga inimene, et kinos näiteks igasuguse plahvatuse ootamatu koha peale ikka on seda jumpscare'i ja ma ei tahaks teada üldse, kes on väga tundetud, noh võib-olla on mõni tundetud, aga siis on seal tajusüsteemis juba midagi valesti, et aga igaüks ehmatab.
30
00:04:47.146 --> 00:04:49.946
Oi-oi!
31
00:04:49.986 --> 00:04:51.146
Hüppab juba peaaegu stuudiot laiali.
32
00:04:51.186 --> 00:04:59.707
No ma tahtsin just öelda, et minu poolt vaadatuna sa näed ikkagi endiselt ilus välja, ma sealt teiselt poolt ei näe, Karin, kuidas sul läheb seal, mis see taktika sul on, mis sa, kus sa oled jõudnud?
33
00:04:59.767 --> 00:05:18.487
Praegu on hästi raske teha, kui tüüp muudkui hüppab ja räägib silmad on kinni ja ja me teeme sellise hästi lihtsa, me oleme kahe värviga, me siin väga hajutama midagi tegema rohkem hullusi ei hakka, et keskendume tema enda näokujule, luustikule ja selle põhjal hakkangi tegema, nii et tegelikult seal...
34
00:05:18.527 --> 00:05:20.687
Kas tal on hea luustik, millest joonistada?
35
00:05:21.347 --> 00:05:23.287
Tal on väga tore luustik.
36
00:05:23.327 --> 00:05:24.547
Väga tore luustik!
37
00:05:24.587 --> 00:05:26.447
Tore luukere joonistamiseks tore luustik.
38
00:05:26.487 --> 00:05:33.727
Jaa, et selle jaoks tegelikult ei pea üldse olema siin grimmeerija, nii et emmed-issid saavad kodus ka väga ilusti.
39
00:05:33.767 --> 00:05:40.547
Mis sa teed siis, sa värvid silmalaud värvisid mustaks, mis sa sealt veel teed, kirjelda paari sõnaga, mis need põhilised jooned on?
40
00:05:40.747 --> 00:05:52.388
Põhilised jooned on ikkagi siit koljuluu juurest, siis tuleme põsesarna alt ja siis tuleme teeme need hambad ikkagi ka ja vaatame, kaotame selle nina ka ära, et tegelikult, mis meil läheks ikkagi auku.
41
00:05:53.128 --> 00:05:53.648
See on nagu põnev.
42
00:05:53.688 --> 00:05:58.688
Ma tahan öelda kaks minutit on sul veel jäänud, nii et jaa, et sa pead päris tempokalt pead nüüd jõudma.
43
00:05:59.228 --> 00:06:03.948
Kas sa tähistad Halloweeni üldse, Urmas Eero, kuidagimoodi, jõuab see sinuni?
44
00:06:03.988 --> 00:06:04.628
Ei.
45
00:06:04.848 --> 00:06:06.008
See on täiesti teine põlvkond ju.
46
00:06:06.228 --> 00:06:13.048
Vaata, ma õpetan praegu teleuusi teletegijaid Balti filmi- ja meediakoolis... Oot-oot, ma nüüd korraks ei saa teha...
47
00:06:13.508 --> 00:06:22.708
Oota, aga ma pean sulle ära ütlema, et kui saatejuht esitab pika kas-küsimuse, siis võib juhtuda nii, et talle vastatakse lihtsalt jah või ei.
48
00:06:22.868 --> 00:06:24.448
Ma siis täpsustan kohe edasi - miks?
49
00:06:24.488 --> 00:06:27.968
Miks ma tähistan Halloweeni?
50
00:06:28.088 --> 00:06:28.848
Või ei tähista?
51
00:06:29.909 --> 00:06:33.069
Sellepärast, et ma tähistaks heameelega mardipäeva.
52
00:06:33.109 --> 00:06:34.429
Aga tähistad sa?
53
00:06:35.169 --> 00:06:35.909
Mardipäeva vä?
54
00:06:35.949 --> 00:06:36.489
Jaa.
55
00:06:36.849 --> 00:06:38.669
Ma mõtlen martide peale ja...
56
00:06:38.909 --> 00:06:39.609
Varud kommi ja...?
57
00:06:39.689 --> 00:06:42.729
...varun kommi ja söön ise hästi palju kommi ja kõik on hästi.
58
00:06:42.769 --> 00:06:50.389
Aga kui sul täna õhtu tulevad ukse taha see, ma ei tea, kuidas eesti keeles on - pomm või komm on vist öeldakse see lause, annad kommi, on sul varutud?
59
00:06:50.429 --> 00:06:59.169
Me paneme välisukse kinni, sest Halloweeni ajal meie Kalamaja majja ei pääse ükski selline laps, kes tähistab Halloweeni, aga marti ei jookse.
60
00:07:00.729 --> 00:07:07.029
Kuidas on, kas seoses selle Halloweeniga grimmeerijate käed on ka käed-jalad tööd täis?
61
00:07:07.069 --> 00:07:11.169
Jaa, minu tänane tööpäev on kestnud juba neliteist tundi.
62
00:07:11.209 --> 00:07:13.309
Ja kogu aeg teed seda ühte sama liigutust jah?
63
00:07:13.469 --> 00:07:25.250
Ei, ühte sama liigutust ei tee, täna on igasugu erinevaid asju tehtud, oleme oleme teinud ära erinevad kiilakad pead, oleme teinud erinevaid karaktereid, et täna on kõike juba tehtud.
64
00:07:25.290 --> 00:07:30.170
No kiilaka pea me saime juba ees valmis, nii et see oli sul niimoodi modellina olemas, seda ei pidanud tegema.
65
00:07:30.230 --> 00:07:31.010
Seda ei pidanud tegema.
66
00:07:32.650 --> 00:07:37.950
Kuule, aga mina arvan, et me teeme nüüd niimoodi, et sina oled siin niimoodi kenasti veel maalimas, nii palju oleme teinud ära kui oleme.
67
00:07:38.030 --> 00:07:40.770
See on sihuke lihtne lapsevanemale tegemine.
68
00:07:40.810 --> 00:07:41.710
Andke peeglit.
69
00:07:41.830 --> 00:07:43.530
Kohe-kohe sa... Oo!
70
00:07:43.570 --> 00:07:44.630
Oo!
71
00:07:44.670 --> 00:07:46.190
Kuule, sa oled ju teise poole ka valmis teinud!
72
00:07:46.230 --> 00:07:48.210
Ega ma ei oskagi teisiti enam tulla.
|
seadusemuudatus-paneb-inimesi-pensioni-kolmanda-sambaga-liituma | https://www.err.ee/1153461/seadusemuudatus-paneb-inimesi-pensioni-kolmanda-sambaga-liituma | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108141/v/master.m3u8 | Seadusemuudatus paneb inimesi pensioni kolmanda sambaga liituma | Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma. Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele. Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus. | Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas. Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba 55-aastasena soodustingimustel raha välja võtta. Ühes osas võetuna, tasudes 10 protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt. Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi.
"2021. aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga teise samba pensionieaga, mis tähendab et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Kuna riiklik vanaduspensioniiga tulevikus kasvab, siis edaspidi kasvab ka kolmanda samba vanadusepensioni iga," selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lilleaid. Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud.
Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud.
Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles, et huvi kasvu on olnud võimalik tähele panna juba pikemat aega. "Aasta alguses ja tegelikult viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga. Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil 10 kuni 20 protsenti vähemalt," lausus Peik.
Uue nähtusena on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli 17 alaealisel kolmas sammas, praeguseks juba enam kui 700-l. Seejuures pole vaja rohkemat kui üheeurost sissemakset. | Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma. Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele. Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus. Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas. Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba viiekümne viie aastasena soodustingimustel raha välja võtta. Ühes osas võetuna, tasudes kümme protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt. Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi. Kahe tuhande kahekümne esimesest aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga uue teise samba pensionieaga, mis tähendab siis, et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni iga. Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud. Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud. Aga seda tegelikult on juba tähele panna võimalik olnud pikemat aega. Aasta alguses ja tegelikult nüüd viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga. Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil kümme kakskümmend protsenti vähemalt. Uue asjana on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli seitsmeteistkümnel alaealisel kolmas sammas. Praeguseks juba enam kui seitsmesajal. Seejuures pole vaja rohkemat kui ühe eurost sissemakset. See, kas ta sinna mingit raha paneb, mul pole õrna aimugi. Ta on praegu kahe aastane. Ta ei mõtle nende asjade peale. Mina tema kontole, kolmanda samba kontole ei hakka raha panema. Ma panin sinna ainult ühe euro ja sellest piisab. Sest see tähendabki seda, et kui ta saab viiskümmend viis ja kui ta on sinna hiljem mingit raha pannud, ta saab hakata seda välja võtma niimoodi, et ta maksab kümme protsenti tulumaksu. | WEBVTT
1
00:00:00.740 --> 00:00:05.861
Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma.
2
00:00:06.301 --> 00:00:09.641
Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele.
3
00:00:09.681 --> 00:00:15.282
Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus.
4
00:00:16.642 --> 00:00:20.563
Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas.
5
00:00:21.303 --> 00:00:27.784
Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba viiekümne viie aastasena soodustingimustel raha välja võtta.
6
00:00:27.824 --> 00:00:36.645
Ühes osas võetuna, tasudes kümme protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt.
7
00:00:36.685 --> 00:00:40.765
Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi.
8
00:00:40.805 --> 00:00:55.607
Kahe tuhande kahekümne esimesest aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga uue teise samba pensionieaga, mis tähendab siis, et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni iga.
9
00:00:55.647 --> 00:01:00.168
Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud.
10
00:01:00.208 --> 00:01:03.788
Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud.
11
00:01:03.928 --> 00:01:07.949
Aga seda tegelikult on juba tähele panna võimalik olnud pikemat aega.
12
00:01:08.289 --> 00:01:13.569
Aasta alguses ja tegelikult nüüd viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga.
13
00:01:13.910 --> 00:01:17.890
Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil kümme kakskümmend protsenti vähemalt.
14
00:01:18.350 --> 00:01:21.610
Uue asjana on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma.
15
00:01:22.091 --> 00:01:25.711
Eelmise aasta lõpu seisuga oli seitsmeteistkümnel alaealisel kolmas sammas.
16
00:01:26.351 --> 00:01:28.051
Praeguseks juba enam kui seitsmesajal.
17
00:01:28.091 --> 00:01:31.792
Seejuures pole vaja rohkemat kui ühe eurost sissemakset.
18
00:01:32.312 --> 00:01:34.932
See, kas ta sinna mingit raha paneb, mul pole õrna aimugi.
19
00:01:34.972 --> 00:01:36.172
Ta on praegu kahe aastane.
20
00:01:36.312 --> 00:01:37.473
Ta ei mõtle nende asjade peale.
21
00:01:37.893 --> 00:01:41.653
Mina tema kontole, kolmanda samba kontole ei hakka raha panema.
22
00:01:41.693 --> 00:01:44.173
Ma panin sinna ainult ühe euro ja sellest piisab.
23
00:01:44.353 --> 00:01:52.034
Sest see tähendabki seda, et kui ta saab viiskümmend viis ja kui ta on sinna hiljem mingit raha pannud, ta saab hakata seda välja võtma niimoodi, et ta maksab kümme protsenti tulumaksu.
|
tartus-avaldati-meelt-poola-naiste-oiguste-toetuseks | https://www.err.ee/1153458/tartus-avaldati-meelt-poola-naiste-oiguste-toetuseks | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108134/v/master.m3u8 | Tartus avaldati meelt Poola naiste õiguste toetuseks | Tartus kogunesid reedel meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu. Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ning abilinnapea. Oma toetust näitas ka Eesti arstiteadusüliõpilaste selts.
"Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest ja nende võimalikest keelustamisest ja tehtud rünnakuid naistearstide vastu. Aga hetkel on ikkagi väga mures selles osas, mis Poolas toimub," ütles arstiteadusüliõpilaste seltsi asepresident Kadri Ann Prass. | Tartus kogunesid meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet. Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu. Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ja abilinnapea. Oma toetust näitas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest, nende võimalikest keelustamisest ja on tehtud rünnakuid naistearstide vastu, aga kindlasti hetkel on ikkagi väga murettekitav see, mis Poolas toimub.
Ei, no mina arvan, et Eestis on ka vaja rääkida just sellistel teemadel, et sellist asja ei juhtuks meil. Jah, et me tahame elada Eestis vabalt, nagu oleme.
Mul on väga hea meel, et nii palju rahvast on tulnud siia. Ja noored, noored! Ja muidugi vaatame, et vanemaid ei ole, aga no eks vanemad siis mõtlevad kodus ka kõige-kõige peale. Me, me tulime. | WEBVTT
1
00:00:02.060 --> 00:00:07.841
Tartus kogunesid meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet.
2
00:00:08.381 --> 00:00:13.622
Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu.
3
00:00:13.662 --> 00:00:20.483
Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ja abilinnapea.
4
00:00:20.523 --> 00:00:24.583
Oma toetust näitas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
5
00:00:26.103 --> 00:00:40.505
Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest, nende võimalikest keelustamisest ja on tehtud rünnakuid naistearstide vastu, aga kindlasti hetkel on ikkagi väga murettekitav see, mis Poolas toimub.
6
00:00:40.545 --> 00:00:47.346
Ei, no mina arvan, et Eestis on ka vaja rääkida just sellistel teemadel, et sellist asja ei juhtuks meil.
7
00:00:47.926 --> 00:00:51.746
Jah, et me tahame elada Eestis vabalt, nagu oleme.
8
00:00:51.786 --> 00:00:56.347
Mul on väga hea meel, et nii palju rahvast on tulnud siia.
9
00:00:56.687 --> 00:00:57.847
Ja noored, noored!
10
00:00:57.907 --> 00:01:04.468
Ja muidugi vaatame, et vanemaid ei ole, aga no eks vanemad siis mõtlevad kodus ka kõige-kõige peale.
11
00:01:05.168 --> 00:01:06.248
Me, me tulime.
|
haigekassa-eriarstiabi-suurhankel-osaleb-71-tervishoiuasutust | https://www.err.ee/1153452/haigekassa-eriarstiabi-suurhankel-osaleb-71-tervishoiuasutust | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108135/v/master.m3u8 | Haigekassa eriarstiabi suurhankel osaleb 71 tervishoiuasutust | Haigekassa välja kuulutatud 20 eriarstiabi hankest enamusel oli redel tähtaeg ja laekus 111 pakkumust 71 tervishoiuasutuselt. Hangete kogumaht on 300 miljonit eurot. | Kui 94 protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänu eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde. Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi 300 miljonit eurot.
Eelmine, 2018. aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises.
Seekordset hanget on haigekasse kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukord välistada. Esiteks nägid pakkujaid hindamise kriteeriume juba palju varem.
Teine suur erinevus on see, et haigekassa hindab palju põhjalikumalt pakkuja võimekust, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.
"See tähendab seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad. See on hästi oluline erinevus," lausus Tähnas.
Kolmas suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine. "Me ei tekita pingerida, kus see, kes on eespool, võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu," selgitas Tähnas. | Haigekassa väljakuulutatud kahekümne eriarstiabi hankest enamusel oli täna tähtaeg ja laekus sada üksteist pakkumust seitsmekümne ühelt tervishoiuasutuselt. Kui üheksakümmend neli protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänud eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde. Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi kolmsada miljonit eurot. Eelmine kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises. Seekordset hanget on haigekassa kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukorda välistada. Esiteks nägid pakkujad hindamiskriteeriume juba palju varem. Teine oluline erinevus võib-olla on see, et me hindame palju põhjalikumalt pakkuja võimekust. See tähendab siis seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad. See on hästi oluline erinevus. Ja kolmas võib-olla sihuke suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine, ehk me ei tekita pingerida, kus siis kes on eespool võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja siis vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu. | WEBVTT
1
00:00:02.180 --> 00:00:10.542
Haigekassa väljakuulutatud kahekümne eriarstiabi hankest enamusel oli täna tähtaeg ja laekus sada üksteist pakkumust seitsmekümne ühelt tervishoiuasutuselt.
2
00:00:11.022 --> 00:00:20.743
Kui üheksakümmend neli protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänud eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde.
3
00:00:21.424 --> 00:00:26.544
Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi kolmsada miljonit eurot.
4
00:00:27.364 --> 00:00:39.486
Eelmine kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises.
5
00:00:39.947 --> 00:00:45.047
Seekordset hanget on haigekassa kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukorda välistada.
6
00:00:45.527 --> 00:00:49.228
Esiteks nägid pakkujad hindamiskriteeriume juba palju varem.
7
00:00:51.068 --> 00:00:55.269
Teine oluline erinevus võib-olla on see, et me hindame palju põhjalikumalt pakkuja võimekust.
8
00:00:55.309 --> 00:01:07.431
See tähendab siis seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad.
9
00:01:07.751 --> 00:01:08.771
See on hästi oluline erinevus.
10
00:01:09.131 --> 00:01:23.994
Ja kolmas võib-olla sihuke suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine, ehk me ei tekita pingerida, kus siis kes on eespool võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja siis vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu.
|
sumptomiteta-viirusekandjad-teevad-terviseametile-muret | https://www.err.ee/1153447/sumptomiteta-viirusekandjad-teevad-terviseametile-muret | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108136/v/master.m3u8 | Sümptomiteta viirusekandjad teevad terviseametile muret | Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud. Terviseametile teeb muret ilma nähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv. Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusel praegu peamiselt kodus ja töökohas. | Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse. Sellistel inimestel on raske aru saada miks nad peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma. "Aga see, kui neil justkui ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda. Selles me võime näha väga suurt ohukohta," märkis Härma.
Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida. Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda.
Sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid on oht, et see võib tekkida.
"Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda, mistõttu me hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval. See annab meile ka parema pildi ette, mis on võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas," ütles Härma.
Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid. Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta. Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis.
Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele, vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine.
"Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab laustestimise. Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole," selgitas Härma.
Reede seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet. Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast. 15 kuni 18 protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi. | Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud. Terviseametile teeb muret ilmanähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv. Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusele praegu peamiselt kodus ja töökohas. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse. Mis tähendab, et inimestel on ka raske aru saada, et miks nemad üldse peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma, kui neil justkui ei ole sümptomeid. Aga see, kui inimesel ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda ja selles me võime näha väga suurt ohukohta. Mari-Anne Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida. Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda. Asümptomaatiliste viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid oht on, et see võib tekkida. Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda hetkel, mistõttu hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval. See annab meile parema pildi ka silme ette, mis on siis võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas. Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid. Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta. Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis. Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele. Vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine. Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab selle laustestimise. Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole. Tänase seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet. Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast. Viisteist kuni kaheksateist protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on aga sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi. Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis tuhat viissada seitseteist koroonaviiruse proovi, nakkusega oli kuus koma seitse protsenti ehk sada üks inimest. Harjumaale lisandus kuuskümmend seitse nakatunut, Ida-Virumaale tuli juurde üheksa, Tartumaale ja Hiiumaale kolm, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale kaks nakatunut. Üks lisandus Raplamaale, Jõgevamaale ja Järvamaale. Haiglaravil on nelikümmend inimest, mis on kuue võrra rohkem kui päev varem. Juhitaval hingamisel on kolm patsienti. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja saja tuhande inimese kohta kerkis viiekümne kuue koma kaheksakümne üheni. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:05.260
Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud.
2
00:00:05.300 --> 00:00:09.781
Terviseametile teeb muret ilmanähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv.
3
00:00:10.201 --> 00:00:14.161
Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusele praegu peamiselt kodus ja töökohas.
4
00:00:14.221 --> 00:00:24.402
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse.
5
00:00:24.442 --> 00:00:32.663
Mis tähendab, et inimestel on ka raske aru saada, et miks nemad üldse peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma, kui neil justkui ei ole sümptomeid.
6
00:00:32.703 --> 00:00:40.224
Aga see, kui inimesel ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda ja selles me võime näha väga suurt ohukohta.
7
00:00:40.984 --> 00:00:52.245
Mari-Anne Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida.
8
00:00:52.285 --> 00:00:56.005
Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda.
9
00:00:56.805 --> 00:01:06.606
Asümptomaatiliste viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid oht on, et see võib tekkida.
10
00:01:06.646 --> 00:01:21.868
Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda hetkel, mistõttu hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval.
11
00:01:22.788 --> 00:01:29.128
See annab meile parema pildi ka silme ette, mis on siis võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas.
12
00:01:30.068 --> 00:01:37.769
Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid.
13
00:01:38.209 --> 00:01:41.490
Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta.
14
00:01:41.650 --> 00:01:47.090
Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis.
15
00:01:47.610 --> 00:01:50.650
Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades.
16
00:01:51.050 --> 00:02:00.611
Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele.
17
00:02:00.851 --> 00:02:03.472
Vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine.
18
00:02:03.512 --> 00:02:15.953
Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab selle laustestimise.
19
00:02:16.353 --> 00:02:23.394
Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole.
20
00:02:23.614 --> 00:02:26.514
Tänase seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet.
21
00:02:26.954 --> 00:02:30.574
Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast.
22
00:02:30.614 --> 00:02:38.335
Viisteist kuni kaheksateist protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on aga sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi.
23
00:02:38.375 --> 00:02:47.476
Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis tuhat viissada seitseteist koroonaviiruse proovi, nakkusega oli kuus koma seitse protsenti ehk sada üks inimest.
24
00:02:48.036 --> 00:02:56.597
Harjumaale lisandus kuuskümmend seitse nakatunut, Ida-Virumaale tuli juurde üheksa, Tartumaale ja Hiiumaale kolm, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale kaks nakatunut.
25
00:02:56.637 --> 00:02:59.777
Üks lisandus Raplamaale, Jõgevamaale ja Järvamaale.
26
00:03:00.317 --> 00:03:04.017
Haiglaravil on nelikümmend inimest, mis on kuue võrra rohkem kui päev varem.
27
00:03:04.217 --> 00:03:06.218
Juhitaval hingamisel on kolm patsienti.
28
00:03:06.878 --> 00:03:12.878
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja saja tuhande inimese kohta kerkis viiekümne kuue koma kaheksakümne üheni.
|
vahur-kersna-toob-etv-ekraanile-ansambel-laine-loo | https://menu.err.ee/1153433/vahur-kersna-toob-etv-ekraanile-ansambel-laine-loo | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108098/v/master.m3u8 | Vahur Kersna toob ETV ekraanile ansambel "Laine" loo | 1960. aastal kokku tulnud "Laine" vallutab lavalaudasid sama särtsakalt kui 60 aastat tagasi. Vahur Kersna värske saade "Raugematu "Laine"" avab ansambli pikka ja kirevat lavalugu. | Nõukogude Liidu estraaditaevasse raketina sööstnud ansambel "Laine" on aastate jooksul kogenud nii kõrgeid karisid kui ka sügavaid orge. Vahur Kersna uusimas saates elustuvad need hetked ja lood läbi värskete intervjuude ning kullaprooviga arhiivikaadrite.
"Laine"-lugusid jagavad nii tänased ansambli liikmed kui ka endised lauljad, teiste seas näiteks algusaastail laulnud Marta Oja ja Anne Peterson ning tänased "Laine" tegijad Merle Lilje, Krista Grinbergs-Raigla ja Sirje Põllu. Samuti meenutavad ansamblit mitmed kaasteelied, kes muusika ja lavalaudade kaudu nendega kokku on puutunud.
"Raugematu "Laine"" on ETV eetris 30. oktoobril kell 20.00. | Tol ajal kurjad keeled rääkisid, et Laine tüdrukud, nii ilusad noored ahvatlevad käisid parteimeestega saunas. Ei me käinud nendega saunas, et pole ka keegi kutsunud, ega ma ei tea, võib-olla oleks läinud ka. Põnev teekond läbi ajaloo koos raugematu Lainega. Vahur Kersna uus saade reede õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis. | WEBVTT
1
00:00:06.581 --> 00:00:17.983
Tol ajal kurjad keeled rääkisid, et Laine tüdrukud, nii ilusad noored ahvatlevad käisid parteimeestega saunas.
2
00:00:18.023 --> 00:00:24.504
Ei me käinud nendega saunas, et pole ka keegi kutsunud, ega ma ei tea, võib-olla oleks läinud ka.
3
00:00:25.364 --> 00:00:30.405
Põnev teekond läbi ajaloo koos raugematu Lainega.
4
00:00:30.605 --> 00:00:36.246
Vahur Kersna uus saade reede õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis.
|
mari-jurjens-olen-viimastel-aastatel-rohkem-jalginud-teisi-enda-umber | https://kultuur.err.ee/1153374/mari-jurjens-olen-viimastel-aastatel-rohkem-jalginud-teisi-enda-umber | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1107843/v/master.m3u8 | Mari Jürjens: olen viimastel aastatel rohkem jälginud teisi enda ümber | Kultuurisaates "OP" olid külas laulja ja laulukirjutaja Mari Jürjens ning näitleja ja režissöör Mikk Jürjens. Maril ilmus äsja isiklik heliplaat "Omaenese ilus ja veas" ning Mikul Mari muusikale tehtud muusikafilm "Õhtust hommikuni Põlvas". | Esialgu pakkus Mari Mikule välja, et too võiks mõnele tema uuele laulule muusikavideo teha, ent see plaan kasvas oodatust suuremaks. "Mikul on hea taju visuaalsetes vormides, samuti organisatoorsetes asjades, mida minul ei ole," rääkis Mari.
"Kuulates, kuidas Mari oma lugusid salvestas, tundus plaat mulle tervik," seletas Mikk, kuidas muusikavideo filmiks kasvas. "Ja siis pöördus meie poole kuidagi ise väga hea operaator Ants Tammik, kes arvas, et võiks äkki kunagi mingi muusikafilmi teha," rääkis Mikk asjade õnnelikust kulgemisest.
Otsus film Põlvas teha tuli juhuslikult. "Lisaks oli Põlva vald sellest ise väga huvitatud ja aitas meid. Inimesed olid nii toredad ja meile anti suur vabadus — sel öösel võisime purskkaevu Põlvas välja võtta või linna pimedaks teha," rääkis Mikk filmimisest.
"Mari on mõnes mõttes läinud endast väljapoole," iseloomustas Mikk Mari uut plaati. "Ta on rohkem hakanud vaatlema teisi ja uuel albumil on palju targalt valitud kaaslasi." Ka Mari nõustus, et uuel plaadil on mitu lugu, mis on inspireeritud teiste lugudest.
"Minu jaoks on iga album mingi eluperioodi album — sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sel perioodil olen mõelnud. Viimased neli aastat on olnud ehk natuke tõsisemad aastad. Ma olen rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja seeläbi ka rohkem jälginud teisi enda ümber. Sellepärast on ka siin plaadil rohkem lugusid, mis kõnelevad teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest," rääkis Mari Jürjens. | Lauljal ja laulukirjutajal Mari Jürjensil ilmus äsja isiklik heliplaat, mille üheks inspiratsiooniallikaks oli tema enese pere. Uue plaadi muusika inspireeris aga omakorda Mari abikaasat, näitleja Mikk Jürjensit, kelle ettevõtmisel valmis terve muusikafilm pealkirjaga "Õhtust hommikuni Põlvas". Tere Mari, tere Mikk! Tere! Tere! Rõõm teid siin ka koos näha. Ja see põhjus, miks te täna koos olete, ei ole mitte see, et te olete üks pere, vaid teil on ka ühine töö ja ühine projekt. No see sai alguse sellest, et mina juba mitu aastat rääkisin, et millal me ikka need uued laulud saan salvestatud. Ja siis aasta alguses panin endale kuupäeva, kümnes oktoober paika, et hakata siis selles suunas liikuma. Ja siis tuli see kummaline kevad ja sellel ajal mul oli väga mõnusalt rahulikult aega sellega tegeleda ja siis ma ühel päeval ütlesin Mikule, et kuna teda film ja igasugune siis – on ju niimoodi – huvitab... Aitäh! Jaah, huvitab! ...siis äkki sa teeksid mulle kunagi ühe muusikavideo, et valiksid ühe laulu, teeksid video ka. Ja siis kuna oli jälle aega unistada, siis see unistus läks nagu suuremaks kogu aeg ja ühel hetkel selgus, et nüüd oleks vaja hoopis üks film teha. Inimese hinge ooperist tean mina tunnistada. Enda jälgede batterisse oskan ma takerduda. Sest Mikul on lihtsalt nii hea taju sellistes visuaalsetes nagu visuaalsetes vormides või sellel vallas ja siis ka igasuguses organisatoorses pooles, mida minul ei ole. Mina teen oma laule ja siis mõtlen, et võiks hakata neid salvestama ja nagu sellised mõtlen nagu nii-öelda neid siukseid kunstilisi mõtteid siis, et kuidas see kõik reaalselt nagu juhtu- juhtub, siis mul on väga vaja Miku abi, et ta ütleks, et ühesõnaga natuke nagu toetaks mind selles. Aga kust see mõte siis tegelikult tuli, et et teeme seda niimoodi, et lähme üheks ööks Põlvasse? See nii ta kuidagi kujunes, sest et see Mari idee, et tee mulle palun üks muusikavideo, tundus mulle väga väga tore. Ja ja ma olen ma olen päris palju saanud selliseid töid viimastel aastatel teha. Ja siis kuidagi mul endal tekkis see mõte, et aga no see kuidagi see see kui ma kuulasin Mari uue- salvestas kodus neid oma oma esiaegseid versioone nendest lugudest, mulle tundus, et see kõik on nagu siuke tervik, et äkki võtta siis kõik. Ja siis hakkasime seda kuidagi põrgatama. Siis tuli paati väga hea operaator Ants Tammik, kes kuidagi ka ise pöördus, et kuule, et äkki võiks kunagi ühe mingi muusikafilmi teha või midagi sellist. Ja siis täiesti juhuslikult läbi selle, et Mari on Põlvas väiksena kasvanud ja me olime Tartus, ma mõtlesin, et aga lähme üks päev lihtsalt Põlvasse. Kuna meie lapsed magavad tihtipeale lõunaund autos ja siis me jäime kuidagi ma jäin paar korda sinna Põlvasse käima. Ja hakkas hakkas tekkima mingi lugu selle sisse. Ja siis kõige toredam oli see, et Põlva vald ise oli väga huvitatud sellest ja aitas meid ja ja inimesed olid nii toredad, et meile anti tõesti nagu vabadus – sellel öösel me võisime purskkaevu Põlvast välja võtta või linna pimedaks teha, linna põle- tagasi ilusasti valgeks teha. Et see oli väga tore kogemus. Ja lõpuks jah sa- tegime ma arvan midagi sellist, mis mis endalegi kasvas lihtsalt tehes ja ideedest nii suureks, et noh ja lõpuks oli lihtsalt see vaja ära teha. Mina olen võib-olla küll ettevaatlikum. Ma olen selline, kes esimese hooga hakkab nagu muretsema, et et ei tea, kas see nüüd natuke liiga suur amps ei ole ja kas me ikka saame sellega hakkama ja... Ühel hetkel lihtsalt muutuvad need rollid, et kui muidu oled selline oma naise loomingu austaja ja proovid seda kuidagi mingiks filmiks teha, siis ühel hetkel sa oled lihtsalt julm režissöör ja produtsent, kes peab ütlema, et kuule, et nüüd on siuke olukord ja nüüd me lähme, et me seal ronisimegi kell kolm öösel suurte Eesti kitarrigrand old man-ide Ain Agani ja Robert Jürjendaliga ja Mariga siis sinna kultuurimaja katusele ja tegelikult noh nagu pärast pärast kui see tehtud oli, siis Mari ütles mulle, et me kõik ikka kalla- kartsime seda, et Ain ütles ka, et et nad kardavad kõrgust kõik. Ja siis tul- tuli äkitselt välja, kui minul nii-öelda enam mul ei olnud enam võimalik neile vastu tulla, et meie tehnika oli juba üles veetud ja kõik kaamerad ootasid. Noh jah. Elus. Olen üleval ja elus. Mida veel tahta. Oo, milline vaade! Jestas! Kui saaks veel pilliga mängida. Oi, kui ilus. Ma teen pilti. Mikk, ma küsikski sinu käest sedapidi, et et kuidas Mari muusika on muutunud? Kas sa võid öelda, et on mingi uus teema, uus sõnum? Mina näen seda nagu kogu aeg ju kõrvalt. Et et see ei ole kunagi nii, et Mari lihtsalt annab mulle kümme lugu, vaid me nagunii mina kuulen neid nagunii kõige rohkem ja kuidas ta mingit ühte ühte asja harjutab ja saab peast hulluks, et ta mingit ühte ühte fraasi seal lõpmatuseni treenib ja kuidas ta ise saab lugeda või telekat vaadata. Enne... Aga aga ma arvan, et et selles muusikas noh kasvõi see sama viimane plaat, et seal on nii palju targalt valitud kaaslasi. Et Mari on nagu läinud nagu võib-olla endast selles mõttes väljapoole, et et sa oled nagu rohkem hakanud vaatlema teisi. Selles mõttes on Mikul õigus küll, et seal on sellel plaadil on küll mitu lugu, mis on inspireeritud nagu kellegi teise nagu teiste lugudest. Sa kosisid sirge ma poisi kui elu oli veel ees julgesid tahtsid ja võisid tantsule paluda meest. Minu jaoks iga album on nagu mingisugune eluperioodi selline nagu ongi album, fotoalbum või et sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sellel eluperioodil olen nagu enda jaoks mõelnud ja siis üritan need sinna talletada. Et kui ma mõtlen nüüd selle plaadi peale, siis siis need neli viimast aastat on olnud võib-olla nad on olnud natuke tõsisemad aastat – nii-öelda kogemuste mõttes ja siis ja võib-olla siis ongi ma olen nagu rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja siis selleläbi rohkem nagu jälginud teisi enda ümber ja siis seetõttu võib-olla ongi tõesti neid lugusid siin plaadil rohkem, mis kõnelevad üldisemalt lihtsalt ka teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest. No sa ise oled öelnud Mari, et sa oled suur muretseja. Et kui me mõtleme selle peale, et muusika peaks pakkuma sellist lohtu ja leevendust ja kuidagi tegema inimesed õnnelikumaks, et kas see sinu muretsev loomus nendest lauludest kuidagi läbi ei kuma? Kui ma saan oma selle need asjad nagu hinge pealt midagi ära, siis see ka pakub mulle endale lohutust ja mulle tundub, et kui ka keegi teine võiks tunda, et ah jaa, ma olen ka nii tundnud, siis see võib olla ka teistele nagu leevendav. Seda albumit luues oli see mul küll kogu aeg nagu mõttes, et et mida ta võiks teha, et kui ta keda- kedagi toetab nagu rasketel aegadel, siis siis mul oleks selle üle väga hea meel. Kuidas siis vastupidi on? Millega sina Mikk aitad? Eks me ju elame seda elu koos ja see et need ei ole kuidagi – mul on mul oleks väga hea meel, kui järgmisel hetkel oleks selline periood, kus kus see on mina... Sina teed plaadi... Sina teed plaadi ja mina... no et ma saan mingisugust Miku ambitsiooni või Miku sellist loomigulist noh et kui tal oleks vaja midagi välja anda või midagi nagu endast nii-öelda hinge pealt ära anda, siis... Oota Mikk, aga räägimegi siis sinust ka. Mida sa teed praegu? No ma töötan endiselt teatris näitlejana, aga ma olen jah viimastel aastatel tohutult palju kirjutanud kõikvõimalikke loomigulisi tekste – reklaame, muuseumitega oleme väga palju koostööd teinud ja ja olen teinud lavastajatöid ja tegelt kõige rohkem on millegipärast hakanudki meeldima see režissööritöö. Et ma praegu tunnen, et seda tööd on mingis mõttes nii palju, et et see on pidev noh ma ise suhtun sellesse tõesti nagu õppimisse, sest et ülejäänud ju õppeplatsil – operaatorid, monteerijad, helimehed – kõik on haritud inimesed, mina olen neile lihtsalt näitleja, kes kes mängib režissööri. See roll mulle väga sobib. See tähendab, väga meeldib mulle. Millal Mari sind näeb teatrilaval, sest sa oled ju hariduselt näitleja, mida me peame ikka ka jällegi rõhutama? No ma praegu ikkagi ikkagi mängin praegu "Monumenti", Priit Võigemasti lavastust ja siin on olnud neid veel, aga tänu karantiinile siin üks asi jäi ära ja ma ei tea, millal see järgmine roll tuleb, aga aga ma olen ma olen ootel. Aga hoplesid oma kirjutamisega, eks ole? Äkki kirjutad temale ka midagi? Mari mäletab hästi, millega meil eelmine kord intervjuu lõppes, eks ole? See see pinge on mul täiesti meeles jah, et oli vaja siis nendest üksikutest sõnadest kokku panna oma luuletus. Täpselt nii. Ja seega sinul on see tehtud, aga sinul on see kõik veel ees. Nii. Mulle meeldis sõna "hoplesid". Jaa, mulle meeldis ka. Nii, nüüd ma hoplesin nende sõnadega. Härradel on kiri. Nii, kas ma pean kõik sõnad ära kasutama? Kui sa soovid, aga kui mõni ei kõneta sind, ei ole probleemi. Aga ise me ei luba vist juurde neid trükkida. Ja lõpuks kui see kõik on nagu valmis, siis meil on olnud kogemus, et me teeme sellest laulu, muusikapala või me teeme sellest filmi. Nii, see sobib. Jaa, aga me jätame rahukult... Nii Mikk, valmis? Valmis. Kuidagi kuidagi ta valmis sai. Kanna ette, jah? Lahke laupäev ükskord kandikult sult sügise näpsab. Vaikne november lõbu toob, palve põues, siis talve loob. Mõdu kuivab meeks, lattik vanaks saab, siis vastne kaste lõppeb, aga üle saab saab. Et ei tea, kelle luuletus see võiks olla? Ma ei osa öelda, keegi väga romantiline ka võib-olla keegi... aga muigasite? Ei olnud romantiline? Võib-olla keegi otsakas... Villu Tamme näiteks? No läheb juba õiges suunas. Ja tegemist on ühe OP-i endise saatejuhiga. Aa, Karl Martin Sinijärv? Just! Tubli! Just! Lõppeb loob. Aga ükskord lõppeb lõbu, kaste kuivab kandikult. Vanaks meeks saab vastne mõdu, lattik näpsab landisult. Sügise viib jürm november, laupäev lahke talve toob, siis saab üle, siis saab ümber, põues vaikne palveluub. No ma jätan teid, ma jätan teid luule sügavate selliste koolmete üle arutlema. | WEBVTT
1
00:00:00.140 --> 00:00:08.000
Lauljal ja laulukirjutajal Mari Jürjensil ilmus äsja isiklik heliplaat, mille üheks inspiratsiooniallikaks oli tema enese pere.
2
00:00:08.820 --> 00:00:19.320
Uue plaadi muusika inspireeris aga omakorda Mari abikaasat, näitleja Mikk Jürjensit, kelle ettevõtmisel valmis terve muusikafilm pealkirjaga "Õhtust hommikuni Põlvas".
3
00:00:21.940 --> 00:00:25.980
Tere Mari, tere Mikk!
4
00:00:26.020 --> 00:00:26.460
Tere!
5
00:00:26.500 --> 00:00:26.900
Tere!
6
00:00:26.940 --> 00:00:29.260
Rõõm teid siin ka koos näha.
7
00:00:30.320 --> 00:00:41.421
Ja see põhjus, miks te täna koos olete, ei ole mitte see, et te olete üks pere, vaid teil on ka ühine töö ja ühine projekt.
8
00:00:41.881 --> 00:00:49.001
No see sai alguse sellest, et mina juba mitu aastat rääkisin, et millal me ikka need uued laulud saan salvestatud.
9
00:00:49.321 --> 00:00:55.501
Ja siis aasta alguses panin endale kuupäeva, kümnes oktoober paika, et hakata siis selles suunas liikuma.
10
00:00:55.661 --> 00:01:13.961
Ja siis tuli see kummaline kevad ja sellel ajal mul oli väga mõnusalt rahulikult aega sellega tegeleda ja siis ma ühel päeval ütlesin Mikule, et kuna teda film ja igasugune siis – on ju niimoodi – huvitab... Aitäh!
11
00:01:14.001 --> 00:01:14.801
Jaah, huvitab!
12
00:01:14.841 --> 00:01:20.721
...siis äkki sa teeksid mulle kunagi ühe muusikavideo, et valiksid ühe laulu, teeksid video ka.
13
00:01:20.841 --> 00:01:32.161
Ja siis kuna oli jälle aega unistada, siis see unistus läks nagu suuremaks kogu aeg ja ühel hetkel selgus, et nüüd oleks vaja hoopis üks film teha.
14
00:01:36.421 --> 00:01:42.541
Inimese hinge ooperist tean mina tunnistada.
15
00:01:43.501 --> 00:01:49.642
Enda jälgede batterisse oskan ma takerduda.
16
00:01:50.362 --> 00:02:03.322
Sest Mikul on lihtsalt nii hea taju sellistes visuaalsetes nagu visuaalsetes vormides või sellel vallas ja siis ka igasuguses organisatoorses pooles, mida minul ei ole.
17
00:02:03.402 --> 00:02:18.822
Mina teen oma laule ja siis mõtlen, et võiks hakata neid salvestama ja nagu sellised mõtlen nagu nii-öelda neid siukseid kunstilisi mõtteid siis, et kuidas see kõik reaalselt nagu juhtu- juhtub, siis mul on väga vaja Miku abi, et ta ütleks, et ühesõnaga natuke nagu toetaks mind selles.
18
00:02:18.962 --> 00:02:25.982
Aga kust see mõte siis tegelikult tuli, et et teeme seda niimoodi, et lähme üheks ööks Põlvasse?
19
00:02:27.082 --> 00:02:34.162
See nii ta kuidagi kujunes, sest et see Mari idee, et tee mulle palun üks muusikavideo, tundus mulle väga väga tore.
20
00:02:35.082 --> 00:02:40.662
Ja ja ma olen ma olen päris palju saanud selliseid töid viimastel aastatel teha.
21
00:02:40.702 --> 00:02:53.063
Ja siis kuidagi mul endal tekkis see mõte, et aga no see kuidagi see see kui ma kuulasin Mari uue- salvestas kodus neid oma oma esiaegseid versioone nendest lugudest, mulle tundus, et see kõik on nagu siuke tervik, et äkki võtta siis kõik.
22
00:02:53.363 --> 00:02:55.083
Ja siis hakkasime seda kuidagi põrgatama.
23
00:02:55.823 --> 00:03:03.183
Siis tuli paati väga hea operaator Ants Tammik, kes kuidagi ka ise pöördus, et kuule, et äkki võiks kunagi ühe mingi muusikafilmi teha või midagi sellist.
24
00:03:03.483 --> 00:03:12.123
Ja siis täiesti juhuslikult läbi selle, et Mari on Põlvas väiksena kasvanud ja me olime Tartus, ma mõtlesin, et aga lähme üks päev lihtsalt Põlvasse.
25
00:03:12.163 --> 00:03:17.443
Kuna meie lapsed magavad tihtipeale lõunaund autos ja siis me jäime kuidagi ma jäin paar korda sinna Põlvasse käima.
26
00:03:18.243 --> 00:03:20.203
Ja hakkas hakkas tekkima mingi lugu selle sisse.
27
00:03:20.623 --> 00:03:37.263
Ja siis kõige toredam oli see, et Põlva vald ise oli väga huvitatud sellest ja aitas meid ja ja inimesed olid nii toredad, et meile anti tõesti nagu vabadus – sellel öösel me võisime purskkaevu Põlvast välja võtta või linna pimedaks teha, linna põle- tagasi ilusasti valgeks teha.
28
00:03:37.423 --> 00:03:39.583
Et see oli väga tore kogemus.
29
00:03:40.023 --> 00:03:50.083
Ja lõpuks jah sa- tegime ma arvan midagi sellist, mis mis endalegi kasvas lihtsalt tehes ja ideedest nii suureks, et noh ja lõpuks oli lihtsalt see vaja ära teha.
30
00:03:50.143 --> 00:03:51.423
Mina olen võib-olla küll ettevaatlikum.
31
00:03:51.463 --> 00:04:00.083
Ma olen selline, kes esimese hooga hakkab nagu muretsema, et et ei tea, kas see nüüd natuke liiga suur amps ei ole ja kas me ikka saame sellega hakkama ja...
32
00:04:00.383 --> 00:04:32.424
Ühel hetkel lihtsalt muutuvad need rollid, et kui muidu oled selline oma naise loomingu austaja ja proovid seda kuidagi mingiks filmiks teha, siis ühel hetkel sa oled lihtsalt julm režissöör ja produtsent, kes peab ütlema, et kuule, et nüüd on siuke olukord ja nüüd me lähme, et me seal ronisimegi kell kolm öösel suurte Eesti kitarrigrand old man-ide Ain Agani ja Robert Jürjendaliga ja Mariga siis sinna kultuurimaja katusele ja tegelikult noh nagu pärast pärast kui see tehtud oli, siis Mari ütles mulle, et me kõik ikka kalla- kartsime seda, et Ain ütles ka, et et nad kardavad kõrgust kõik.
33
00:04:32.464 --> 00:04:39.904
Ja siis tul- tuli äkitselt välja, kui minul nii-öelda enam mul ei olnud enam võimalik neile vastu tulla, et meie tehnika oli juba üles veetud ja kõik kaamerad ootasid.
34
00:04:40.684 --> 00:04:40.904
Noh jah.
35
00:04:41.084 --> 00:04:42.144
Elus.
36
00:04:42.184 --> 00:04:45.184
Olen üleval ja elus.
37
00:04:45.744 --> 00:04:46.824
Mida veel tahta.
38
00:04:47.264 --> 00:04:48.204
Oo, milline vaade!
39
00:04:48.264 --> 00:04:48.824
Jestas!
40
00:04:49.384 --> 00:04:50.764
Kui saaks veel pilliga mängida.
41
00:04:50.804 --> 00:04:51.404
Oi, kui ilus.
42
00:04:51.444 --> 00:04:52.144
Ma teen pilti.
43
00:04:52.644 --> 00:04:58.844
Mikk, ma küsikski sinu käest sedapidi, et et kuidas Mari muusika on muutunud?
44
00:04:59.364 --> 00:05:03.444
Kas sa võid öelda, et on mingi uus teema, uus sõnum?
45
00:05:03.484 --> 00:05:05.744
Mina näen seda nagu kogu aeg ju kõrvalt.
46
00:05:05.784 --> 00:05:21.605
Et et see ei ole kunagi nii, et Mari lihtsalt annab mulle kümme lugu, vaid me nagunii mina kuulen neid nagunii kõige rohkem ja kuidas ta mingit ühte ühte asja harjutab ja saab peast hulluks, et ta mingit ühte ühte fraasi seal lõpmatuseni treenib ja kuidas ta ise saab lugeda või telekat vaadata.
47
00:05:22.405 --> 00:05:23.005
Enne...
48
00:05:23.045 --> 00:05:33.645
Aga aga ma arvan, et et selles muusikas noh kasvõi see sama viimane plaat, et seal on nii palju targalt valitud kaaslasi.
49
00:05:33.725 --> 00:05:44.885
Et Mari on nagu läinud nagu võib-olla endast selles mõttes väljapoole, et et sa oled nagu rohkem hakanud vaatlema teisi.
50
00:05:45.525 --> 00:05:55.165
Selles mõttes on Mikul õigus küll, et seal on sellel plaadil on küll mitu lugu, mis on inspireeritud nagu kellegi teise nagu teiste lugudest.
51
00:05:57.185 --> 00:06:16.745
Sa kosisid sirge ma poisi kui elu oli veel ees julgesid tahtsid ja võisid tantsule paluda meest.
52
00:06:16.785 --> 00:06:31.266
Minu jaoks iga album on nagu mingisugune eluperioodi selline nagu ongi album, fotoalbum või et sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sellel eluperioodil olen nagu enda jaoks mõelnud ja siis üritan need sinna talletada.
53
00:06:31.306 --> 00:07:00.346
Et kui ma mõtlen nüüd selle plaadi peale, siis siis need neli viimast aastat on olnud võib-olla nad on olnud natuke tõsisemad aastat – nii-öelda kogemuste mõttes ja siis ja võib-olla siis ongi ma olen nagu rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja siis selleläbi rohkem nagu jälginud teisi enda ümber ja siis seetõttu võib-olla ongi tõesti neid lugusid siin plaadil rohkem, mis kõnelevad üldisemalt lihtsalt ka teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest.
54
00:07:00.646 --> 00:07:02.926
No sa ise oled öelnud Mari, et sa oled suur muretseja.
55
00:07:02.966 --> 00:07:16.506
Et kui me mõtleme selle peale, et muusika peaks pakkuma sellist lohtu ja leevendust ja kuidagi tegema inimesed õnnelikumaks, et kas see sinu muretsev loomus nendest lauludest kuidagi läbi ei kuma?
56
00:07:17.186 --> 00:07:30.907
Kui ma saan oma selle need asjad nagu hinge pealt midagi ära, siis see ka pakub mulle endale lohutust ja mulle tundub, et kui ka keegi teine võiks tunda, et ah jaa, ma olen ka nii tundnud, siis see võib olla ka teistele nagu leevendav.
57
00:07:31.107 --> 00:07:41.287
Seda albumit luues oli see mul küll kogu aeg nagu mõttes, et et mida ta võiks teha, et kui ta keda- kedagi toetab nagu rasketel aegadel, siis siis mul oleks selle üle väga hea meel.
58
00:07:41.327 --> 00:07:44.147
Kuidas siis vastupidi on?
59
00:07:44.687 --> 00:07:48.187
Millega sina Mikk aitad?
60
00:07:49.147 --> 00:08:13.987
Eks me ju elame seda elu koos ja see et need ei ole kuidagi – mul on mul oleks väga hea meel, kui järgmisel hetkel oleks selline periood, kus kus see on mina... Sina teed plaadi... Sina teed plaadi ja mina... no et ma saan mingisugust Miku ambitsiooni või Miku sellist loomigulist noh et kui tal oleks vaja midagi välja anda või midagi nagu endast nii-öelda hinge pealt ära anda, siis...
61
00:08:14.027 --> 00:08:16.387
Oota Mikk, aga räägimegi siis sinust ka.
62
00:08:16.427 --> 00:08:17.667
Mida sa teed praegu?
63
00:08:18.367 --> 00:08:35.167
No ma töötan endiselt teatris näitlejana, aga ma olen jah viimastel aastatel tohutult palju kirjutanud kõikvõimalikke loomigulisi tekste – reklaame, muuseumitega oleme väga palju koostööd teinud ja ja olen teinud lavastajatöid ja tegelt kõige rohkem on millegipärast hakanudki meeldima see režissööritöö.
64
00:08:35.407 --> 00:08:53.168
Et ma praegu tunnen, et seda tööd on mingis mõttes nii palju, et et see on pidev noh ma ise suhtun sellesse tõesti nagu õppimisse, sest et ülejäänud ju õppeplatsil – operaatorid, monteerijad, helimehed – kõik on haritud inimesed, mina olen neile lihtsalt näitleja, kes kes mängib režissööri.
65
00:08:53.328 --> 00:08:55.268
See roll mulle väga sobib.
66
00:08:55.848 --> 00:08:57.948
See tähendab, väga meeldib mulle.
67
00:08:57.988 --> 00:09:03.668
Millal Mari sind näeb teatrilaval, sest sa oled ju hariduselt näitleja, mida me peame ikka ka jällegi rõhutama?
68
00:09:04.588 --> 00:09:23.708
No ma praegu ikkagi ikkagi mängin praegu "Monumenti", Priit Võigemasti lavastust ja siin on olnud neid veel, aga tänu karantiinile siin üks asi jäi ära ja ma ei tea, millal see järgmine roll tuleb, aga aga ma olen ma olen ootel.
69
00:09:23.748 --> 00:09:28.228
Aga hoplesid oma kirjutamisega, eks ole?
70
00:09:28.688 --> 00:09:30.068
Äkki kirjutad temale ka midagi?
71
00:09:31.208 --> 00:09:34.968
Mari mäletab hästi, millega meil eelmine kord intervjuu lõppes, eks ole?
72
00:09:35.008 --> 00:09:40.448
See see pinge on mul täiesti meeles jah, et oli vaja siis nendest üksikutest sõnadest kokku panna oma luuletus.
73
00:09:41.708 --> 00:09:42.988
Täpselt nii.
74
00:09:43.328 --> 00:09:48.249
Ja seega sinul on see tehtud, aga sinul on see kõik veel ees.
75
00:09:48.289 --> 00:09:49.269
Nii.
76
00:09:49.349 --> 00:09:51.049
Mulle meeldis sõna "hoplesid".
77
00:09:52.049 --> 00:09:52.889
Jaa, mulle meeldis ka.
78
00:09:52.929 --> 00:09:55.829
Nii, nüüd ma hoplesin nende sõnadega.
79
00:09:55.869 --> 00:09:56.669
Härradel on kiri.
80
00:09:56.769 --> 00:09:58.289
Nii, kas ma pean kõik sõnad ära kasutama?
81
00:09:58.969 --> 00:10:02.829
Kui sa soovid, aga kui mõni ei kõneta sind, ei ole probleemi.
82
00:10:03.069 --> 00:10:05.009
Aga ise me ei luba vist juurde neid trükkida.
83
00:10:05.289 --> 00:10:15.569
Ja lõpuks kui see kõik on nagu valmis, siis meil on olnud kogemus, et me teeme sellest laulu, muusikapala või me teeme sellest filmi.
84
00:10:15.609 --> 00:10:16.829
Nii, see sobib.
85
00:10:16.869 --> 00:10:19.049
Jaa, aga me jätame rahukult...
86
00:10:23.349 --> 00:10:24.449
Nii Mikk, valmis?
87
00:10:24.929 --> 00:10:25.469
Valmis.
88
00:10:25.509 --> 00:10:27.289
Kuidagi kuidagi ta valmis sai.
89
00:10:28.149 --> 00:10:30.269
Kanna ette, jah?
90
00:10:30.329 --> 00:10:33.989
Lahke laupäev ükskord kandikult sult sügise näpsab.
91
00:10:34.809 --> 00:10:38.989
Vaikne november lõbu toob, palve põues, siis talve loob.
92
00:10:39.589 --> 00:10:47.369
Mõdu kuivab meeks, lattik vanaks saab, siis vastne kaste lõppeb, aga üle saab saab.
93
00:10:48.909 --> 00:10:50.469
Et ei tea, kelle luuletus see võiks olla?
94
00:10:50.509 --> 00:10:58.730
Ma ei osa öelda, keegi väga romantiline ka võib-olla keegi... aga muigasite?
95
00:10:58.850 --> 00:11:01.050
Ei olnud romantiline?
96
00:11:01.470 --> 00:11:04.290
Võib-olla keegi otsakas... Villu Tamme näiteks?
97
00:11:04.330 --> 00:11:06.050
No läheb juba õiges suunas.
98
00:11:06.090 --> 00:11:08.570
Ja tegemist on ühe OP-i endise saatejuhiga.
99
00:11:09.390 --> 00:11:11.810
Aa, Karl Martin Sinijärv?
100
00:11:12.150 --> 00:11:12.550
Just!
101
00:11:10.610 --> 00:11:11.810
Tubli!
102
00:11:12.150 --> 00:11:12.550
Just!
103
00:11:13.230 --> 00:11:14.610
Lõppeb loob.
104
00:11:14.650 --> 00:11:20.050
Aga ükskord lõppeb lõbu, kaste kuivab kandikult.
105
00:11:20.670 --> 00:11:26.390
Vanaks meeks saab vastne mõdu, lattik näpsab landisult.
106
00:11:27.690 --> 00:11:36.790
Sügise viib jürm november, laupäev lahke talve toob, siis saab üle, siis saab ümber, põues vaikne palveluub.
107
00:11:38.250 --> 00:11:44.410
No ma jätan teid, ma jätan teid luule sügavate selliste koolmete üle arutlema.
|
anna-kaisa-oidermaa-agressoriks-kehastumine-aitab-neil-lastel-ellu-jaada | https://kultuur.err.ee/1153322/anna-kaisa-oidermaa-agressoriks-kehastumine-aitab-neil-lastel-ellu-jaada | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1107844/v/master.m3u8 | Anna-Kaisa Oidermaa: agressoriks kehastumine aitab neil lastel ellu jääda | Tallinnas Dokfoto Keskuses näeb Vincent Tremeau näitust "Kui ma ükskord suureks saan". Kultuurisaates "OP" rääkisid näitusest uhhuuduurlane Mart Kuusk ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. | Maailmarändur Mart Kuusele torkas näitusel esimese asjana silma poiste kirg relvade järgi. "See on kindlasti mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust selles keskkonnas," rääkis Kuuse. "Aga samas on ka meie enda kodus mingit tüüpi laste jaoks relvad huvitavad," tunnistas ta.
"Teiseks märkasin, et lapsed teevad endale ise mänguasju — traaditükist, kummist, banaanikoorest, millest iganes," rääkis Kuusk. "Seda on põnev vaadata! Meie heaoluühiskonnas on laste jaoks hiina plastmass nii kättesaadav, et nende enda vajadus mänguasjade tootmiseks kujutlusvõimet rakendada sisuliselt puudub. Seal lähed nagu natuke ajas tagasi, meie jaoks on see kadunud maailm."
Ka pühholoog Anna-Kaisa Oidermaale jääb piltidelt esmajoones silma laste loovus. Samas mööndab ta, et lugedes lugusid, millisest keskkonnast need lapsed pärit on, üllatab teda nende tugevus. "Hoolimata sellest, et nad on erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud oma lähedasi ning olnud päris ohtlikes olukordades, on nendes säilinud mängulisust ja optimismi."
Mõne lapse soovi — näiteks saada kindraliks, et tappa Daeshi liikmeid — seletab Oidermaa psühholoogilise kaitsega: "Kui oled sellist vägivalda kogenud, mis on vaimselt hoomamatu, siis üheks inimese kaitsereaktsiooniks on agressoriga samastumine. Agressori rolli võtmine kaitseb inimest vaimselt, ta ei ole enam see väike ja võimetu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev ja saab kõiki maha lüüa, kui ta tahab. See on asi, mis aitab neil lastel ellu jääda." | Mart, sina maailmas palju reisinud ja rännanud mehena, kas need on tüüpilised pildid Aafrika lastest? Noh, jah ja ei, et kindlasti selles mõttes seda tüüpi siis vastavas riigis või keskkonnas inimesi ja lapsi sa kohtad. Noh, mingis mõttes siin on kindlasti sellist nagu poseerimist või mida sa nagu tänaval nagu meie liigume, me väga ei ole nagu selles selles jahil, et pildistada kuidagi poseerivas keskkonnas või kunstlikus keskkonnas inimesi, et et et on nii ja naa, aga need on inimesed, reaalsed päris inimesed, suure tõenäosusega elavad oma elusid oma murede ja rõõmudega nendes riikides, kust nad siis välja valitud on. Kas sind muide häirib? Ma just mõtlesin selle peale, et teie ei ole selliste poseeritud piltide jahil, kui te ringi sõidate, et on üks mees Vincent Tremeau, konkreetselt võtnud kätte, pannud inimesed seisma nii nagu talle meeldib, et siin on natukene nagu sellise valge inimese noh positsiooni, et mina ütlen ja teie tehke. Mind ei häiri sugugi, sest ma näen, et siin on tegemist ikkagi kunstnikuga, autoriga, kes tahab edastada mingisugust sõnumit, ta teeb seda mulle tundub, et väga professionaalselt ja hästi ja ja on formaadid on erinevad, et selles mõttes ma ei tunne küll kuidagi mingit ebamugavust või vastuseisu või või midagi, mis mind nagu kuidagi häiriks siin. Mis on kõige mõjuvam foto või foto juurde kuuluv lugu, mis sulle sellelt näituselt esimesena näiteks meelde tuleb? Noh, vast võib-olla ühtpidi nagu domineeriv, mis nagu ikkagi jäi, on see poiste nagu suundumus või kirg relvade järgi, mis samas eks ta ole mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust või seda inspiratsiooni siis militaarvõtmes selles keskkonnas. Aga aga see on tegelikult huvitav teema muidugi, et et ma arvan ka meie enda kodus ja on laste jaoks relvad kuidagi, ma ei saa kindlasti öelda, et see on geneetiliselt nagu programmeeritud, aga aga kuidagi see on selline kutsuv, huvi pakkuv teatud tüüpi laste jaoks eks ju, et et võib-olla see on esimene, mida ma nagu tajusin. Ja teine, mis on kindlasti, on see, mida me oleme ka reisidel väga palju näinud Nepalis ja Aafrikas tõesti eri riikides, et meie jaoks sellises heaoluühiskonnas, kuhu me jõudnud oleme, ma julgen väita, on laste jaoks selline Hiina plastmass ja ja kõik muu nii kättesaadavaks tehtud, et nende enda vajadus oma sellist kujutlusvõimet rakendada mänguasjade tootmiseks sisuliselt puudub. Võib-olla väga harvadel juhtudel laps teeb endale vanemad keelavad kategooriliselt mingid relvad, ta teeb leivast, ma olen kuulnud lugu eks ju, et see on veel Eestis juhtunud eks ju. Aga aga seda, kuidas traaditükist, kummist, käepärastest vahenditest, banaanikoorest, niinest, mis iganes, lapsed teevad ise endale mänguasju, noh, see on muidugi sellise rändurina väga põnev vaadata eks, et sa lähed natuke ajas nagu tagasi, et et meie jaoks on see kadunud maailm. No loovus paistab nendelt piltidelt ju väga-väga silma ja ja seda on alati armas vaadata, milleks inimese fantaasia võimeline on. Aga kui me loeme neid lugusid, mis keskkonnas need lapsed on elanud, kust nad pärit on, et psühholoogina jällegi vaataks seda, et kuivõrd tugevad nad on, hoolimata sellest, et nad on ilmselt erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud lähedasi, olnud näljas, olnud ikkagi päris-päris ohtlikes olukordades, aga et ikkagi kuidagi sellist mängulisust ja optimismi on on näha ja ja paistab silma. Aga no ma arvan, me peame arvestama seda, et et see ei ole nii, et et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Tegelikult need haavad jäävad inimese sisse ja ümbritsevatest oleneb väga palju, et kuidas need haavad kokku kasvavad, kuidas need paranevad, millised on need armid, mis jäävad ja kas need armid paistavad välja hiljem ka elus. Noh, kui lapsed elavad, nad ei teagi muud elu, nad on elanud kogu aeg sõja sees ja kui ta ikkagi tahab saada sõduriks, kindraliks ja ta ütleb, et ta tahab selleks kindraliks saada seda, et et tappa. Ühtepidi see on see on kuidagi loogiline, aga teistpidi ikkagi hirmutav. See ongi hästi loogiline. Tegelikult see on üks hästi tuntud psühholoogiline kaitse noh, mida võib näha igal pool inimestel, et et kui sa oled ikkagi sellist sellist vägivalda kogenud, et see tegelikult on hoomamatu vaimselt, siis on üks selline kaitse, mis tekib, et et sa samastud selle agressoriga. Sa justkui võtad tema rolli. See kaitseb vaimselt inimest, et ta ei ole enam see väike, võimetu, abitu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev, võimekas, kes saab kõik maha lüüa, kui ta tahab. Et et see on selline noh asi, mis aitab neid lapsi tegelikult ellu jääda, see fantaasia, see samastumine agressoriga. Millist emotsiooni see näitus, see fotonäitus pakub, et kas selles on lootust rohkem kui kurbust? Mm, no ma ütleks, et see võib-olla sõltub sellest vaatajast, et et kuidas sa tahad näha maailma üldiselt, aga aga noh loomulikult lastes ja ja nende pilkudes ja nende mõtetes on lootust alati. Ja lootust on ka selles, et et kui me teame, et et kui inimese elus üles kasvades on juba üks selline turvaline täiskasvanud inimene, kelle peale saab lootma jääda, siis see juba võib olla piisav selleks, et et kaitsta erinevate eluraskuste eest. Kui siin seinal Dokfoto Keskuses oleks pilt väikesest Mardist, kes tahab kellekski saada, ja tal on käes üks asi või midagi seljas, siis milline see pilt oleks? No see on nüüd päriselust, kui vastavalt siis ma ise ei mäleta seda, aga väike Mart olevat mänginud õunaseemnega lihtsalt ja võib ette kujutada, et Mart tahtis aru saada, mis tunne on olla õun. | WEBVTT
1
00:00:09.220 --> 00:00:18.740
Mart, sina maailmas palju reisinud ja rännanud mehena, kas need on tüüpilised pildid Aafrika lastest?
2
00:00:18.780 --> 00:00:30.681
Noh, jah ja ei, et kindlasti selles mõttes seda tüüpi siis vastavas riigis või keskkonnas inimesi ja lapsi sa kohtad.
3
00:00:31.481 --> 00:00:54.061
Noh, mingis mõttes siin on kindlasti sellist nagu poseerimist või mida sa nagu tänaval nagu meie liigume, me väga ei ole nagu selles selles jahil, et pildistada kuidagi poseerivas keskkonnas või kunstlikus keskkonnas inimesi, et et et on nii ja naa, aga need on inimesed, reaalsed päris inimesed, suure tõenäosusega elavad oma elusid oma murede ja rõõmudega nendes riikides, kust nad siis välja valitud on.
4
00:00:54.481 --> 00:00:55.641
Kas sind muide häirib?
5
00:00:56.201 --> 00:01:16.161
Ma just mõtlesin selle peale, et teie ei ole selliste poseeritud piltide jahil, kui te ringi sõidate, et on üks mees Vincent Tremeau, konkreetselt võtnud kätte, pannud inimesed seisma nii nagu talle meeldib, et siin on natukene nagu sellise valge inimese noh positsiooni, et mina ütlen ja teie tehke.
6
00:01:16.781 --> 00:01:40.042
Mind ei häiri sugugi, sest ma näen, et siin on tegemist ikkagi kunstnikuga, autoriga, kes tahab edastada mingisugust sõnumit, ta teeb seda mulle tundub, et väga professionaalselt ja hästi ja ja on formaadid on erinevad, et selles mõttes ma ei tunne küll kuidagi mingit ebamugavust või vastuseisu või või midagi, mis mind nagu kuidagi häiriks siin.
7
00:01:50.162 --> 00:01:58.042
Mis on kõige mõjuvam foto või foto juurde kuuluv lugu, mis sulle sellelt näituselt esimesena näiteks meelde tuleb?
8
00:02:00.262 --> 00:02:19.843
Noh, vast võib-olla ühtpidi nagu domineeriv, mis nagu ikkagi jäi, on see poiste nagu suundumus või kirg relvade järgi, mis samas eks ta ole mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust või seda inspiratsiooni siis militaarvõtmes selles keskkonnas.
9
00:02:19.883 --> 00:02:41.103
Aga aga see on tegelikult huvitav teema muidugi, et et ma arvan ka meie enda kodus ja on laste jaoks relvad kuidagi, ma ei saa kindlasti öelda, et see on geneetiliselt nagu programmeeritud, aga aga kuidagi see on selline kutsuv, huvi pakkuv teatud tüüpi laste jaoks eks ju, et et võib-olla see on esimene, mida ma nagu tajusin.
10
00:02:41.323 --> 00:03:05.323
Ja teine, mis on kindlasti, on see, mida me oleme ka reisidel väga palju näinud Nepalis ja Aafrikas tõesti eri riikides, et meie jaoks sellises heaoluühiskonnas, kuhu me jõudnud oleme, ma julgen väita, on laste jaoks selline Hiina plastmass ja ja kõik muu nii kättesaadavaks tehtud, et nende enda vajadus oma sellist kujutlusvõimet rakendada mänguasjade tootmiseks sisuliselt puudub.
11
00:03:05.783 --> 00:03:15.544
Võib-olla väga harvadel juhtudel laps teeb endale vanemad keelavad kategooriliselt mingid relvad, ta teeb leivast, ma olen kuulnud lugu eks ju, et see on veel Eestis juhtunud eks ju.
12
00:03:16.004 --> 00:03:36.964
Aga aga seda, kuidas traaditükist, kummist, käepärastest vahenditest, banaanikoorest, niinest, mis iganes, lapsed teevad ise endale mänguasju, noh, see on muidugi sellise rändurina väga põnev vaadata eks, et sa lähed natuke ajas nagu tagasi, et et meie jaoks on see kadunud maailm.
13
00:03:49.584 --> 00:03:58.924
No loovus paistab nendelt piltidelt ju väga-väga silma ja ja seda on alati armas vaadata, milleks inimese fantaasia võimeline on.
14
00:03:59.884 --> 00:04:42.465
Aga kui me loeme neid lugusid, mis keskkonnas need lapsed on elanud, kust nad pärit on, et psühholoogina jällegi vaataks seda, et kuivõrd tugevad nad on, hoolimata sellest, et nad on ilmselt erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud lähedasi, olnud näljas, olnud ikkagi päris-päris ohtlikes olukordades, aga et ikkagi kuidagi sellist mängulisust ja optimismi on on näha ja ja paistab silma.
15
00:04:42.505 --> 00:04:49.205
Aga no ma arvan, me peame arvestama seda, et et see ei ole nii, et et mis ei tapa, teeb tugevamaks.
16
00:04:49.285 --> 00:05:05.946
Tegelikult need haavad jäävad inimese sisse ja ümbritsevatest oleneb väga palju, et kuidas need haavad kokku kasvavad, kuidas need paranevad, millised on need armid, mis jäävad ja kas need armid paistavad välja hiljem ka elus.
17
00:05:05.986 --> 00:05:25.146
Noh, kui lapsed elavad, nad ei teagi muud elu, nad on elanud kogu aeg sõja sees ja kui ta ikkagi tahab saada sõduriks, kindraliks ja ta ütleb, et ta tahab selleks kindraliks saada seda, et et tappa.
18
00:05:25.186 --> 00:05:31.446
Ühtepidi see on see on kuidagi loogiline, aga teistpidi ikkagi hirmutav.
19
00:05:32.746 --> 00:05:34.186
See ongi hästi loogiline.
20
00:05:34.226 --> 00:05:56.226
Tegelikult see on üks hästi tuntud psühholoogiline kaitse noh, mida võib näha igal pool inimestel, et et kui sa oled ikkagi sellist sellist vägivalda kogenud, et see tegelikult on hoomamatu vaimselt, siis on üks selline kaitse, mis tekib, et et sa samastud selle agressoriga.
21
00:05:56.446 --> 00:05:58.086
Sa justkui võtad tema rolli.
22
00:05:59.026 --> 00:06:14.447
See kaitseb vaimselt inimest, et ta ei ole enam see väike, võimetu, abitu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev, võimekas, kes saab kõik maha lüüa, kui ta tahab.
23
00:06:14.847 --> 00:06:22.347
Et et see on selline noh asi, mis aitab neid lapsi tegelikult ellu jääda, see fantaasia, see samastumine agressoriga.
24
00:06:22.627 --> 00:06:30.507
Millist emotsiooni see näitus, see fotonäitus pakub, et kas selles on lootust rohkem kui kurbust?
25
00:06:30.547 --> 00:06:42.667
Mm, no ma ütleks, et see võib-olla sõltub sellest vaatajast, et et kuidas sa tahad näha maailma üldiselt, aga aga noh loomulikult lastes ja ja nende pilkudes ja nende mõtetes on lootust alati.
26
00:06:42.827 --> 00:06:56.128
Ja lootust on ka selles, et et kui me teame, et et kui inimese elus üles kasvades on juba üks selline turvaline täiskasvanud inimene, kelle peale saab lootma jääda, siis see juba võib olla piisav selleks, et et kaitsta erinevate eluraskuste eest.
27
00:06:56.168 --> 00:07:07.268
Kui siin seinal Dokfoto Keskuses oleks pilt väikesest Mardist, kes tahab kellekski saada, ja tal on käes üks asi või midagi seljas, siis milline see pilt oleks?
28
00:07:07.308 --> 00:07:15.528
No see on nüüd päriselust, kui vastavalt siis ma ise ei mäleta seda, aga väike Mart olevat mänginud õunaseemnega lihtsalt ja võib ette kujutada, et Mart tahtis aru saada, mis tunne on olla õun.
|
pollumajandustootjad-soovivad-riigilt-24-miljonit-kriisiabi | https://www.err.ee/1153167/pollumajandustootjad-soovivad-riigilt-24-miljonit-kriisiabi | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108138/v/master.m3u8 | Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi | Põllumajandustootjate esindajad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsivad koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks sektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. | Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.
"Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid," selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
"Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust," rääkis Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.
AS Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link ütles ERR-ile, et koroonakriis on tema majapidamist mõjutanud kõige rohkem läbi piima kokkuostuhinna.
"Kuna piima hind on lagenud 30-40 eurot tonni kohta keskmiselt ja Eesti keskmine piima omahind on kuskil 300 euro kandis, siis me oleme ikka tootnud 20-30 eurot alla omahinna. Ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma," rääkis Link.
Küsimusele, kui kaua suudab Väätsa Agro sellisel kujul jätkata, vastas Link: "Meie, kes me oleme suhteliselt hästi likviidne, ma arvan et kuskil aasta. Aga mitte rohkem. Siis me peame juba kuskilt lisarahastust kaasama."
Ka tööjõuga pole põllumajandusettevõttel hõisata. "Oleme sunnitud Ukrainast tööjõudu palkama. Aga Ukrainast siia jõudmisega on väga keeruline, kuna vahepealsed riigid blokeerivad liikumise ära ja inimesed ei jõua sellel ajal siia, kui nad tahaksid. Või ei saa nad üldse minema Ukrainast, kuna neil pole vastavaid viisasid või lube."
Juhul, kui valitsus põllumajandussektorile kriisiabi eraldab, tuleks seda Lingi sõnul jagada tsentraalselt kas vastavalt piimalehma kohta või hektari kohta olenevalt ettevõttest. "Niimoodi et igaüks ei peaks seda eraldi kuskile küsima minema ja oleks kõigil võrdne võimalus seda saada."
Euroopa Komisjon on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid sektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. | Põllumajandustootjad küsivad maaeluministrile saadetud pöördumises koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks kakskümmend neli miljonit eurot erakorralist toetust. Tulupuudujääk on kõigis sektorites alates piimatootmisest ja lõpetades aiandusega. Koroonakriis on toonud põllumajandustootjatele kaasa turuhinna languse, turustamisraskused ja tööjõunappusest tekkinud saagikao. Näiteks piimahind on langenud kolmkümmend kuni nelikümmend eurot tonni kohta. Eesti keskmine piima omahind on seal kuskil kolmesaja euro kandis, siis me oleme ikkagi kakskümmend, kolmkümmend eurot alla omahinna ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma. Kriisi tõttu ulatub kogu Eesti piimatootmise kahju kaheksa miljoni euroni, kuid tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud sissetulekuid kõikides sektorites. Kogu see abipaketi küsimine asetub ka tegelikult sellele foonile, kus Euroopa Liidu poolt tulevad toetused on Eestis kolmandiku võrra väiksemad Euroopa Liidu keskmisest. Teatavasti sellel aastal ei leitud ka vahendeid täies mahus üleminekutoetuste maksmiseks, ka järgmisel aastal pole neis kavas maksta. Me oleme Läti ja Leedu tootjatega sisuliselt samas majandusruumis, meil toimetavad siin samad kaubandusketid, me müüme oma toorainet samadele tööstustele ja ja siin on selgelt näha, kuidas kuidas siis Läti ja Leedu on meist erinevalt käitunud. Lätis toetatakse tänavu põllumajandust kolmekümne seitsme miljoni ja Leedus saja kaheksakümne üheksa miljoni euroga. Eesti turul on Poola kartuli hinnaks kuus senti kilogramm, Eesti kartuli tootmise omahind on kolmteist kuni viisteist senti. Sisuliselt soovivad Eesti põllumajandustootjad saada Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel tagastamatut toetust. Me nüüd ettepanekuid analüüsime, aga selge on see, et et sektoril on hetkel keeruline olukord, otseloomulikult sõltub see, et et millised võimalused siis on riigieelarve raames, kas käesoleva või järgmise aasta eelarves, aga need summad, mida sektor küsib, need on suured. Siin tuleb ka selgelt eristada, et et millised sektorid ja ja millised kahjud on tulenenud just koviidi mõjudest, aga siinjuures tuleb kindlasti ka eristada, et et millised need mõjud või kahjud on seotud tavapäraste turukõikumistega. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:12.201
Põllumajandustootjad küsivad maaeluministrile saadetud pöördumises koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks kakskümmend neli miljonit eurot erakorralist toetust.
2
00:00:13.041 --> 00:00:18.502
Tulupuudujääk on kõigis sektorites alates piimatootmisest ja lõpetades aiandusega.
3
00:00:19.882 --> 00:00:26.522
Koroonakriis on toonud põllumajandustootjatele kaasa turuhinna languse, turustamisraskused ja tööjõunappusest tekkinud saagikao.
4
00:00:26.862 --> 00:00:30.363
Näiteks piimahind on langenud kolmkümmend kuni nelikümmend eurot tonni kohta.
5
00:00:30.403 --> 00:00:42.264
Eesti keskmine piima omahind on seal kuskil kolmesaja euro kandis, siis me oleme ikkagi kakskümmend, kolmkümmend eurot alla omahinna ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma.
6
00:00:42.304 --> 00:00:50.805
Kriisi tõttu ulatub kogu Eesti piimatootmise kahju kaheksa miljoni euroni, kuid tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud sissetulekuid kõikides sektorites.
7
00:00:50.845 --> 00:01:01.486
Kogu see abipaketi küsimine asetub ka tegelikult sellele foonile, kus Euroopa Liidu poolt tulevad toetused on Eestis kolmandiku võrra väiksemad Euroopa Liidu keskmisest.
8
00:01:01.906 --> 00:01:09.146
Teatavasti sellel aastal ei leitud ka vahendeid täies mahus üleminekutoetuste maksmiseks, ka järgmisel aastal pole neis kavas maksta.
9
00:01:09.566 --> 00:01:26.248
Me oleme Läti ja Leedu tootjatega sisuliselt samas majandusruumis, meil toimetavad siin samad kaubandusketid, me müüme oma toorainet samadele tööstustele ja ja siin on selgelt näha, kuidas kuidas siis Läti ja Leedu on meist erinevalt käitunud.
10
00:01:26.728 --> 00:01:32.689
Lätis toetatakse tänavu põllumajandust kolmekümne seitsme miljoni ja Leedus saja kaheksakümne üheksa miljoni euroga.
11
00:01:32.729 --> 00:01:39.349
Eesti turul on Poola kartuli hinnaks kuus senti kilogramm, Eesti kartuli tootmise omahind on kolmteist kuni viisteist senti.
12
00:01:39.409 --> 00:01:46.390
Sisuliselt soovivad Eesti põllumajandustootjad saada Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel tagastamatut toetust.
13
00:01:46.810 --> 00:02:05.112
Me nüüd ettepanekuid analüüsime, aga selge on see, et et sektoril on hetkel keeruline olukord, otseloomulikult sõltub see, et et millised võimalused siis on riigieelarve raames, kas käesoleva või järgmise aasta eelarves, aga need summad, mida sektor küsib, need on suured.
14
00:02:05.372 --> 00:02:23.213
Siin tuleb ka selgelt eristada, et et millised sektorid ja ja millised kahjud on tulenenud just koviidi mõjudest, aga siinjuures tuleb kindlasti ka eristada, et et millised need mõjud või kahjud on seotud tavapäraste turukõikumistega.
|
End of preview. Expand in Data Studio
Transcribed ERR Video News Dataset
This dataset contains transcriptions of video news stories from Estonian National Brroacasting (https://www.err.ee/). There are around 40K stories with a total duration of around 4000 hours. Transcriptions are generated automatically using speech recognition (gemini-3-flash-preview). Contextual biasing was used to improve ASR quality, using the textual news story about the same topic. The WER of the transcriptions is around 5% on the average.
The dataset has been heavily filtered to contain only those stories where the corresponding video contains mostly Estonian speech. That is, news pieces that contain a lot of non-Estonian speech and/or music have been removed.
For each story, the dataset provides heading, leadin text and the main body of the textual news story, as well as the transcript of the video news story. In addition, there is also the "subtitles" field, that contains the same text as in the "transcript" field, but segmented into VTT-formatted subtitles, where each subtitle block represents one sentence. Sentence/subtitle start and end times are obtained using forced alignment.
In order to avoid copyright problems, audio/video data is not included in the dataset. However, links to web pages where the original video can be scraped is provided for each story. Contact tanel.alumae@taltech.ee if you need help with downloading the audio.
- Downloads last month
- 13